Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll pälvis Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi, et täpsustada, kui suurt jahutavat mõju avaldavad õhusaasteosakesed Maa kliimale. Tolli töö tulemus täidaks lünga inimese tekitatud kliimamuutuste üksikasjalikuks mõistmiseks ja aitaks kliimaprognoose täpsemaks muuta.
Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil valiti seitse uut akadeemikut, kellest kuus on Tartu Ülikoolist: Heikki Junninen, Joel Starkopf, Rainis Haller, Maarja Öpik, Veronika Kalmus ja Meelis Kull.
Eestist sai Tartu Ülikooli juhtimisel esimene Euroopa Neutronkiirguse Allikat arendava konsortsiumi liikmesriik, mis on täielikult täitnud kõik oma kohustused ESS-i ehituses.
22. oktoobril Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud doktorantide populaarteaduslike kolme minuti loengute konkursil kõlas 13 eestikeelset ja 14 ingliskeelset loengut. Valdav osa esinejatest tuli Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonnast (21), viis loengut oli meditsiiniteaduste ning üks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast.
9.–10. oktoobril toimusid Tartu üheksandad vesinikupäevad, kus arutleti vesiniku rolli üle energiajulgeoleku ja riigikaitses. Üritusel osales üle 140 inimese ja seda jälgis veebis 400 huvilist.
Füüsika instituudi kaasprofessor Artur Tamm kirjutas ajakirjale Nature News and Views arvamusloo T.G. White et al artiklist "Superheating gold beyond the predicted entropy catastrophe threshold", Nature 643, 950–954 (2025)
23. mail 2025 kinnitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas käskkirjaga Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) välishindamise ehk evalveerimise tulemused. Tartu Ülikool sai Eestis ainsana positiivse hinnangu kõigis kuues hindamise valdkonnas: loodusteadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused ning humanitaarteadused ja kunstid.