Teoreetilise füüsika labor

• Teaduse tippkeskus "Fundamentaalne universum" (2024-2030) TK202 T. Koivisto, M. J. Guzmán, M. Hohmann, D. Iosifidis, L. Järv, P. Kuusk, M. Saal.
• Stardigrant "Numbrilise modifitseeritud gravitatsiooni teoreetilised raamistikud" (2024-2028) PSG910 M. J. Guzmán.
• Järeldoktori grant "Meetrilis-afiinse gravitatsiooni füüsika" (2022-2024) PUTJD14 D. Iosifidis.
• Põhjamaade-Eesti kvantarvutite e-taristu projekt NordIQuEst (2022-2024) V. Palge.
• Euroopa kvantarvutite projekt OpenSuperQ+ (2023-2026) V. Palge
• Teadus- ja arendusprojekt "CERN Eesti teaduse konsortsium" (2023-2025) RVTT3 S. Groote.

• COST võrgustik "Fundamental challenges in theoretical physics" (THEORY-CHALLENGES), M. Hohmann, L. Järv, V. Karanasou, T. Koivisto.
• COST võrgustik "Cartan geometry, Lie, Integrable Systems, quantum group Theories for Applications" (CaLISTA), S. Groote, M. Hohmann
• COST võrgustik "Addressing observational tensions in cosmology with systematics and fundamental physics" (CosmoVerse) M. Hohmann, M. J. Guzmán, L. Järv, T. Koivisto, L. Pati.
• Koostöövõrgustik CERN Baltic Group (CBG) S. Groote, L. Järv.

• L. Järv, P. Kuusk, M. Saal, O. Vilson, "Invariant quantities in the scalar-tensor theories of gravitation", Phys. Rev. D 91 (2015) 024041 [andmebaasis inSPIRE].
• L. Järv, K. Kannike, L. Marzola, A. Racioppi, M. Raidal, M. Rünkla, M. Saal, H. Veermäe, "Frame-Independent Classification of Single-Field Inflationary Models", Phys. Rev. Lett. 118 (2017) 151302 [andmebaasis inSPIRE].
• M. Hohmann, L. Järv, U. Ualikhanova, "Covariant formulation of scalar-torsion gravity", Phys. Rev. D 97 (2018) 104011 [andmebaasis inSPIRE].
• L. Järv, M. Rünkla, M. Saal, O. Vilson, "Nonmetricity formulation of general relativity and its scalar-tensor extension", Phys. Rev. D 97 (2018) 124025 [andmebaasis inSPIRE].
• M. Hohmann, L. Järv, M. Krššák, C. Pfeifer, "Modified teleparallel theories of gravity in symmetric spacetimes", Phys. Rev. D 100 (2019) 8, 084002, [andmebaasis inSPIRE].
• V. Palge, J. Dunningham, S. Groote, H. Liivat, "Relativistic entanglement of two particles driven by continuous product momenta" Phys. Rev. A 98 (2018) 052322 [andmebaasis inSPIRE].
• M. Frasca, A. Ghoshal, S. Groote, "Confinement in QCD and generic Yang-Mills theories with matter representations", Phys. Lett. B 846 (2023) 138209 [andmebaasis inSPIRE].
• J. Beltrán Jiménez, L. Heisenberg, T. Koivisto, S. Pekar, "Cosmology in f(Q) geometry", Phys. Rev. D 101 (2020) 103507 [andmebaasis inSPIRE]
• D. Aguiar Gomes, J. Beltrán Jiménez, A. Jiménez Cano, T. Koivisto, "On the pathological character of modifications of Coincident General Relativity: Cosmological strong coupling and ghosts in f(Q) theories", Phys. Rev. Lett. (2024) [andmebaasis inSPIRE].

Peaaegu kõik meie viimase aja artiklid leiab inSPIRE andmebaasist.

Suure ringi seminarid Physicumis

• Nobeli füüsikapreemia 2022 (kvantpõimitus) 20.10.2022 [video]
• Raamatuesitlus A. Einstein "Eri- ja üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)", A. Eddington "Füüsikalise maailma olemus" 06.09.2022 [video]
• Raamatuesitlus A. Einstein "Üldrelatiivsusteooria põhialus", H. Weyl "Sümmeetria" 31.08.2021 [video]
• Nobeli füüsikapreemia 2020 (mustad augud) 15.10.2020 [video]
• Laiendatud geomeetrilised gravitatsiooniteooriad - teaduspreemia lugu 27.02.2020 [video]
• Madis Kõivu aeg 05.12.2019 [video]
• Raamatuesitlus Piret Kuusk "Aegruum" 05.11.2019 [video]
• Tagasivaade Stephen Hawkingi elule ja tööle 27.03.2018 [video]
• Gravitatsioonilained esmakordselt registreeritud 16.02.2016 [video]

Avalikud loengud

• Laur Järv, Mustade aukude välimääraja, Vaba Akadeemia, 08.12.2023 [video]
• Laur Järv, Elu, surma ja aja valem, Vaba Akadeemia 10.03.2023 [video]
• Laur Järv, Lõpuga või lõputa Universum, Vaba Akadeemia 16.12.2023 [video]
• Laur Järv, Algusega või alguseta Universum, Vaba Akadeemia 07.01.2022 [video]
• Laur Järv, Tume universum ehk teadmatuse teadmine, Vaba Akadeemia 03.09.2021 [video]
• Laur Järv, Geomeetria, gravitatsioon ja gigamaailma grammatika, Vaba Akadeemia 19.02.2021 [video]
• Piret Kuusk, Mis on aeg?, Edmund Burke'i Selts 22.06.2018 [video]
• Kaupo Palo, Kosmiline maastik, Raadio Ööülikool, 13.10.2007 [audio]
• Margus Saal, Kuuma universumi singulaarsusest braanimaailma kontseptsioonini, Von Krahli Akadeemia ja Raadio Ööülikool, 13.09.2003 [audio]

Vestlused

• Jaan Kivistik ja Piret Kuusk, Descartes'i nõelaots, Tähenduse teejuhid 22.07.2020 [video]
• Roomet Jakapi ja Piret Kuusk, Globaalne kahtleja (René Descartes), Tähenduse teejuhid 11.01.2020 [video]
• Piret Kuusk ja Andres Metspalu, Uroborose tagasitulek, Tähenduse teejuhid 26.06.2018 [video]
• Piret Kuusk ja Mihhail Lotman, Füüsikud ja margikogujad, Tähenduse teejuhid 04.03.2018 [video]

Intervjuud

• Kvantpõiming, Veiko Palge ja Priit Ennet "Labor" 09.10.2022 [audio]
• Must auk meie galaktika südames, Laur Järv ja Johannes Voltri "Huvitaja" 24.05.2022 [audio]
• Nobel 2020: must auk, Laur Järv ja Priit Ennet, Vikerraadio "Labor" 11.10.2020 [audio]
• Teaduspreemia gravitatsiooni uurimise eest, Laur Järv ja Madis Ligi, Kuku "Kuue samba taga" 11.05.2020 [audio]
• Kirjanduspreemia nominent Piret Kuusk: ehk toob see teos noori füüsika ja teadusfiloofia juurde, ERR 08.03.2020 [video]
• Kvantarvutid, kommenteerib Veiko Palge, ERR "Uudishimu tippkeskus" 26.09.2019 [video]
• Konverents gravitatsiooni geomeetrilistest alustest, Laur Järv ja Priit Ennet, Vikerraadio "Labor" 30.06.2019 [audio]
• Ajalooline foto mustast august, Laur Järv, Vikerraadio "Vikerhommik" 11.04.2019 [audio]
• Stephen Hawkingi avastused ja hoiatused, Laur Järv ja Priit Ennet, Vikerraadio "Labor" 18.03.2018 [audio]
• Gravitatsioonist ja geomeetriast, Laur Järv, Manuel Hohmann ja Priit Ennet, Vikerraadio "Labor", 03.09.2017 [audio]
• Noore universumi kiirpaisumise ehk inflatsiooni ajajägu õige matemaatilise mudeli otsimisest, Laur Järv ja Priit Ennet, Vikerraadio "Labor", 23.04.2017 [audio]

Kirjutised

• Stefan Groote, Sisemine sarm, Sirp 20.01.2023
• Veiko Palge, Mis on kvantarvuti ja kas see muudab tavaarvuti kasutuks? Forte 09.10.2021
• Piret Kuusk, Hullumeelsed ideed füüsikas, Tähenduse teejuhid 19.02.2021
• Laur Järv, Manuel Hohmann, Margus Saal, Laiendatud geomeetrilised gravitatsiooniteooriad, lk 56-73, Eesti Vabariigi Preemiad 2020, Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn 2020
• Laur Järv, Välis- ja sisekosmos, Tähenduse teejuhid 23.10.2020
• Laur Järv, Spikker neile, kes aru ei saanud: füüsik seletab "Tenetit" lihtinimesele, Eesti Ekspress 05.09.2020
• Piret Kuusk, Kuidas ennenägematu sündmus astronoomias uue ajastu kaasa tõi (gravitatsioonilained), Postimees Heureka / Horisont 13.10.2019
• Laur Järv, 100 aastat kosmoloogilist konstanti: universumi suurim mõistatus (2/2), Novaator 17.04.2017
• Laur Järv, 100 aastat kosmoloogilist konstanti: universumi suurim mõistatus (1/2), Novaator 11.04.2017
• Piret Kuusk, Millest koosneb universum? Postimees 21.02.2010

• Ulbossyn Ualikhanova 2021
• Daniel Kristoffer Blixt 2021
• Sergey Koshkarev 2020
• Ott Vilson 2019
• Lauri Kaldamäe 2017
• Hardi Veermäe 2017
• Tanel Mullari 2010
• Hannes Liivat 2010
• Margus Saal 2004
• Tõnu Laas 2002
• Jüri Örd 1998

• Metric-Affine Frameworks for Gravity 2024
• Geometric Foundations of Gravity 2023
• Metric-Affine Frameworks for Gravity 2022
• Geometric Foundations of Gravity 2021
• Teleparallel gravity Workshop-Seminar 2021
• Teleparallel Gravity workshop 2020
• Geometric Foundations of Gravity 2019
• Teleparallel Gravity workshop 2018
• Geometric Foundations of Gravity 2017
• 3rd Tallinn Symposium on Neutrino Physics (Lohusalu 1995)
• 2nd Tallinn Symposium on Neutrino Physics (Lohusalu 1993)
• International Tallinn Symposium on Neutrino Physics (1990)

Suhtlus Facebookis @geomgravtartu.

• Lisaks teoreetilise füüsika seminaride lehele instituudi veebis lähevad online ülekandega seminaride teated lähevad välja ka rahvusvahelistesse INSPIRE-HEP ja researchseminars.org portaalidesse.
• E-postiloend fyysika.fundamentaal vahendab teateid teoreetilise ja matemaatilise füüsika, kõrgete energiate füüsika, kosmoloogia ja astrofüüsika, samuti tahkiseteooria seminaridest Tartus, Tõraveres ja Tallinnas. Listiga võivad liituda kõik huvilised.
• Enamiku viimaste aastate teoreetilise füüsika seminaride salvestused on järelvaadatavad TÜ BigBlueButtoni serveris.

• Lea Johanna Zybur (Hannover) 2024, Erasmuse stipendium
• Jibitesh Dutta (NEHU Shillong) 2023, Erasmus Mundus õppejõudude vahetus
• Orest Hrycyna (Varssavi) 2023, Poola grant
• Adrián Casado-Turrión (Madrid) 2022, Hispaania stipendium
• Laxmipriya Pati (BITS-Pilani Hyderabad) 2022, DoRa+ stipendium
• Gerardo García-Moreno (Granada), Hispaania stipendium
• Alice Boldrin (Varssavi) 2022, DoRa+ stipendium
• Johann Chevrier (Pariis) 2022, Prantsumaa interni grant
• Débora Aguiar Gomes (Ceará) 2022, DoRa+ stipendium
• Sree Kanth Hari Kumar (Varssavi) 2022, DoRa+ stipendium
• Erik Jensko (University College London) 2021, DoRa+ stipendium
• María José Guzmán (La Serena) 2021, Tšiili järeldoktori grant
• Mercè Guerrero (Universidad Complutense de Madrid) 2021, DoRa+ stipendium
• Aleksander Kozak (Wrocław) 2021 DoRa+ stipendium, 2019 Poola grant
• Adam Zadrożny (Varssavi) 2021 tippkeskuse kutsel
• Pavel Fadeev (Mainz) 2020
• Teodor Borislavov Vasilev (Madrid) 2020
• Nicoleta Voicu (Brasov) 2020, 2018 CANTATA short term scientific mission
• Vladimir Mostepanenko (St. Petersburg) 2020
• Galina Klimchitskaya (St Petersburg) 2020
• Alejandro Jiménez Cano (Granada) 2019
• Alexey Golovnev (Cairo) 2019
• Tom Złośnik (Praha) 2019
• Kai Flathmann (Oldenburg) 2019 DoRa+ stipendium
• Sergey Vernov (Moskva) 2019
• Elena Emtsova (Moskva) 2019 DoRa+ stipendium
• Orville Damaschke (Oldenburg) 2018
• Kevin Croker (Hawaiʻi) 2015-2016 Fulbright U.S. Student Program
• Alexey Toporensky (Moscow) 2015

• Alejandro Jiménez-Cano (2024)
• Francisco José Maldonado Torralba (2024 → TÜ arvutiteadus)
• Jorge G. Valcárcel (2023 → Tokyo, järeldoktor)
• Aneta Magdalena Wojnar (2022 → Madrid Complutense, järeldoktor)
• João Luís de Figueiredo Rosa (2022 → Gdansk, järeldoktor)
• Daniel Kristoffer Blixt (2022 → Napoli, järeldoktor)
• Adrià Delhom I Latorre (2022 → Louisiana, järeldoktor)
• Sebastián Bahamonde (2021 → Tokyo, järeldoktor)
• Christian Pfeifer (2020 → Bremen, järeldoktor)
• Martin Krššák (2019 → Yangzhou, järeldoktor)
• Hannes Liivat
• Martti Raidal
• Peeter Tenjes
• Rein Saar
• Ene Ergma
• Elmar Vesman
• Ilmar Ots
• Risto Tammelo
• Jaak Lõhmus
• Laur Palgi
• Paavo Helde
• Hannes Uibo
• Kaupo Palo
• Madis Kõiv
• Vladimir Rosenhaus
• Rein Männik
• Peeter Müürsepp

(aastast 1990)

Labori eelkäija oli teoreetilise füüsika töörühm 1947. a asutatud ENSV Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudis. Laienenud uurimisgrupp moodustas 1960-ndatel teoreetilise füüsika ja matemaatika sektori toonase nimega Füüsika ja Astronoomia Instituudis, teoreetilise füüsika labor loodi 1986. a. Füüsika Instituut kuulus kuni 1997. a Teaduste Akadeemia, hiljem juba Tartu Ülikooli alla.

2015. a liitus teoreetilise füüsika laboriga osa väljateooria laborist/õppetoolist, mis varem oli teoreetilise füüsika kateedri/instituudina Tartu Ülikooli füüsika osakonna koosseisus.

Image

• Sven Dimberg - Newtoni õpetuse varajane propageerija Tartu ülikoolis 1690.-ndail aastail. Ülo Lumiste, Helmut Piirimäe (1981).
• Teoreetilise füüsika labori minevik ja tänapäev. Mateeria süvastruktuuride uurimisest Eestis, Jaak Lõhmus (1989).
• Osakesteuuringutest Eestis, Piret Kuusk, Jaak Lõhmus, Ilmar Ots, Elmar Vesman (2003).
• Laiendatud geomeetrilised gravitatsiooniteooriad (teaduspreemia lugu), Laur Järv, Manuel Hohmann, Margus Saal (2020).

Mikro- ja megamaailma füüsikast

Raamatud

• Lodge O., Energia. Loodusteadusliku maailmakäsitluse alused (Elav Teadus 10). EKS Kirjastus, Trt. 1932.
• Bragg W., Aine saladused. Uusi avastusi aatomite ja molekulide maailmas (Elav Teadus 32). EKS Kirjastus, Tartu 1934 (tlk. E. Kilkson).
• Borel E., Ruum ja aeg. K./Ü. "Loodus", Trt. 1935 (tlk. H. Perlitz).
• Ždanov G.B., Kiired maailmaruumist. ERK, Tln. 1956 (tlk. I. Kuusik).
• Õiglane H., Vestlus relatiivsusteooriast. ERK, Tln. 1958; Valgus, Tln. 1965, 1973.
• Keres H., Aeg ja ruum. ERK, Tln. 1959.
• Valt L., Mis on kvantmehaanika. ERK, Tln. 1960.
• Einstein A., Infeld L., Füüsika evolutsioon. Ideede arenemine algmõistetest kuni relatiivsusteooriani ja kvantide teooriani (Teaduse teedelt). ERK, Tln. 1962 (tlk. H. Õiglane).
• Peierls R., Looduse seadused (Teaduse teedelt). ERK, Tln. 1962 (tlk. A. Laisaar).
• Õiglane H., Mikromaailma sügavusse (Teaduse teedelt). ERK, Tln. 1963.
• Antrušin A., Ammendamatu aatom (Teaduse teedelt). ERK, Tln. 1963 (tlk. L. Nei).
• Gardner M., Relatiivsusteooria miljonitele. Valgus, Tln. 1968 (tlk. E.-R. Tammet).
• Danin D., Kummalise maailma paratamatus. Valgus, Tln. 1968 (tlk. M. Liidja).
• Weisskopf V., Teadmine ja teadmishimu. Looduse kajastumine inimteadvuses. Valgus, Tln. 1970 (tlk. H.Käämbre).
• Gardner M., Parem-vasak maailm. Valgus, Tln. 1972 (tlk. J. Lõhmus)
• Kopõlov G., Kinemaatikast. Valgus, Tln. 1973 (tlk. J. Lõhmus).
• Silde O., Relatiivsusteooria põhiküsimusi geomeetria valguses. Valgus, Tln. 1974.
• Abramov A., Mõõtmatu mõõtmine. Valgus, Tln. 1975 (tlk. L. Pakkas).
• Tolansky S., Revolutsioon optikas (Mosaiik 10), Valgus, Tln. 1975 (tlk. R. Tammelo).
• Minnaert M., Valgus ja värv looduses (Mosaiik 17), Valgus, Tln. 1976 (tlk. H. Koppel).
• Muhhin K., Huvitav tuumafüüsika. Valgus, Tln. 1976 (tlk. H. Heinoja).
• Gladkov K., Aatomi ABC. Valgus, Tln. 1977 (tlk. R. Toming).
• Käämbre H., Laseriraamat. Valgus, Tln. 1978.
• Kard P., Relatiivsusteooria peajooned. Valgus, Tln. 1980.
• Lõhmus J., Palgi L., Osakestest osakestes. Kaasaegsetest ettekujutustest mateeria struktuuri kohta (Mosaiik 40).Valgus, Tln. 1985.
• Weinberg S., Esimesed kolm minutit. Valgus, Tln. 1988 (tlk. L. Palgi).
• Zeldovitš J., Minu Universum. Valgus, Tln. 1990 (tlk. J. Lõhmus, L. Palgi).
• Hawking S., Aja lühilugu. Ajakiri Akadeemia 1992, N 12; 1993, N 1-4 (tlk. E.-R. Soovik).
• March R.H., Füüsika võlu. Ilmamaa, Trt. 2000 (tlk. H. Käämbre).
• Gribbin M. ja J., Aeg ja Universum. Koolibri, Tln. 2000 (tlk. M. Kuurme).
• Hawking S., Universum pähklikoores. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tln. 2002 (tlk. H. Käämbre).
• Universumi mikromaailm, koost.-toim. J. Lõhmus, R. Veskimäe, OÜ REVES Grupp, Tln. 2003.
• Schilling G., Sähvatus: Universumi suurimate plahvatuste jahil. Varrak, Tln. 2005 (tlk. E.-R. Tammet).
• Bryson B., Kõiksuse lühilugu: Teekond suurest paugust inimeseni. Pegasus, Tln. 2006 (tlk. H. Käämbre).
• Einasto J., Tumeda aine lugu. Ilmamaa, Trt. 2006.
• Keres H., Ruum ja aeg. Ilmamaa, Trt. 2009 (tlk. P. Kuusk).
• Hawking S., Universumi suurejooneline ehitus. Tea, Tln. 2013 (tlk. E.-R. Tammet).
• Hektor A., Kannike K., Füüsika. Higgsi bosoni lugu. Loodusajakiri, Tln. 2013.
• Heisenberg W., Füüsika ja filosoofia. Ilmamaa, Trt. 2013 (tlk. Piret Kuusk).
• Panek R., Neli protsenti universumist: Tumeaine, tumeenergia ja võidujooks ülejäänud tegelikkuse avastamiseks. AS Äripäev, Tln. 2013 (tlk. V. Lokk).
• Piir I., Füüsika ajalugu. Ilmamaa, Trt. 2013.
• Feynman R., Kuus kergemat lugemist. Ilmamaa, Trt. 2014 (tlk. T. Rosin).
• Schrödinger, E., Mis on elu? Vaim ja aine. Autobiograafilisi visandeid. Ilmamaa, Trt. 2015 (tlk. R. Lias).
• Einstein A., Teaduslikku ja filosoofilist. Tallinna Ülikool, Tln. 2015 (tlk. G. Liidja, K. Hein, P. Kuusk).
• Rovelli C., Seitse lühikest füüsikatundi. Ajakirjade Kirjastus, Tln. 2016 (tlk. V. Lokk).
• Planck M. Vaatlusi maailmale kvantfüüsiku seisukohalt. Ilmamaa, Trt. 2016 (tlk. P. Kuusk).
• Bohr N., Filosoofilised mõtted. Ilmamaa, Trt. 2017 (tlk. L. Leedjärv ja P. Kuusk).
• Rovelli C., Aja kord, Ühinenud ajakirjad, Tln (tlk. T. Randus).
• Kuusk P., Aegruum, Ilmamaa, Trt. 2019.
• Reichenbach H., Aja suund, Ilmamaa, Trt. 2019 (tlk. L. Leedjärv).
• Weyl H., Sümmeetria, Ilmamaa, Trt. 2021 (tlk. L Leedjärv).
• Einstein A., Üldrelatiivsusteooria põhialus, Ilmamaa, Trt. 2021 (tlk. P. Kuusk).

Artiklid Eesti Füüsika Seltsi aastaraamatutes (ilmus trükitult 1989-2012, hiljem e-raamatuna)

• Palgi L., Uibo H., 60 aastat neutriinofüüsikat. EFS aastaraamat 1989/90, 59-69.
• Lõhmus J., Sorgsepp L., Mitteassotsiatiivsus fundamentaalprintsiibina. EFS aastaraamat 1991, 47-57.
• Kuusk P., Kas gravitatsioonivälja kvantiseerimine on võimalik? EFS aastaraamat 1991, 58-71.
• Lõhmus J., Sorgsepp L., Assotsiaatorkvantimisest. EFS aastaraamat 1992, 70-76.
• Ots I., Palgi L., Kas Eestis on elementaarosakeste füüsikal väärtust? EFS aastaraamat 1992, 82-90.
• Kuusk P., Hawkingi kiirgus ja mustade aukude kvantmehaanika. EFS aastaraamat 1992, 109-117.
• Lõhmus J., Sorgsepp L., Mikrofüüsika infoaspekt. EFS aastaraamat 1993, 67-76.
• Helde P., Kuusk P., Kvantmehaanika ja klassikaline determinism. EFS aastaraamat 1995, 107-129.
• Kaasik H., Palgi L., Nobeli preemia neutriino ja tauoni avastajale. EFS aastaraamat 1996, 24-27.
• Lõhmus J., Sorgsepp L., Mateeria laengulis-algebralisest struktuurist. EFS aastaraamat 1996, 28-41.
• Kuusk P., Raskusjõud tänapäeva füüsikas. EFS aastaraamat 1996, 145-150.
• Örd J., Stringiteooriate unifikatsioon. EFS aastaraamat 1996,
• Kaasik H., Palgi L., Neutrino`98 järgselt neutriino massidest ja segunemistest. EFS aastaraamat 1998, 77-88.
• Kuusk P., Kõiv M., Kvantmaailma ehitus. EFS aastaraamat 1998, 126-146.
• Kuusk P., Kõiv M., Aja operaator kvantmehaanikas — mis see on, kui ta on? EFS aastaraamat 1999, 58-78.
• Ots I., Veideraine. EFS aastaraamat 1999, 80-87.
• Saal M., Stringikosmoloogia. EFS aastaraamat 1999, 88-98.
• Ots I., Kolmas Nobeli füüsikapreemia elektronõrga vastastikmõju uurijatele. EFS aastaraamat 2000, 23-37.
• Ots I., Saar R., Loide R.-K., Kõrgemad spinnid ja güromagnetiline suhe. EFS aastaraamat 2000, 51-60.
• Kõiv M., Aeg ja nool. EFS aastaraamat 2001, 6-42.
• Järv L., Bogdanovite afäär. EFS aastaraamat 2002, 21-24.
• Palgi L., Aasta Nobeli füüsikapreemiad. EFS aastaraamat 2003, 31-36.
• Ots I., Liivat H., Asümptootiline vabadus kvantkromodünaamikas. EFS aastaraamat 2004, 46-58.
• Vesman E., Paal E., Jaak Lõhmus. EFS aastaraamat 2006, 19-20.
• Vesman E., Jaak Lõhmuse bibliograafia. EFS aastaraamat 2006, 21-32.
• Ots, I., Relatiivne ja invariantne mass relatiivsusteoorias. EFS aastaraamat 2007, 5-38.
• Lõhmus, J., Harry Õiglase teadustegevusest ja raamatutest. EFS aastaraamat 2007, 39-44.
• Vesman, E., Harry Õiglase bibliograafia. EFS aastaraamat 2007, 45-60.
• Ots, I., Liivat, H., Elementaarosakeste standardmudeli ehitajad. EFS aastaraamat 2008, 6-47.
• Groote S., Universum katseklaasis ehk mida kaootilised stringid meile reedavad. EFS aastaraamat 2010, 71-80.
• Ots, I., Ülikoolimälestused. EFS aastaraamat 2012, 8–26.
• Kuusk, P:, Harald Kerese teaduslikest seisukohtadest. EFS aastaraamat 2012, 27–40.
• Kadastik, M., Higgsi bosoni otsingud. EFS aastaraamat 2012, 77–80.

Artiklid ajakirjas Akadeemia

• Keres H., Relatiivsusteooria põhiprintsiipe. Akadeemia 5/1989.
• Rebane K., Energia, entroopia, elukeskkond: Miks on keskkonna kaitse ka objektiivselt raske. Akadeemia 3/1990.
• Kalda J., Antroopsest printsiibist. Akadeemia 8/1990.
• Tammet T., Radikaalne skeptitsism kui antroopsusprintsiip mikrokosmoses. Akadeemia 8/1990.
• Silberberg R., Kosmiline kiirgus ja aatomituumade füüsika. Akadeemia 8/1991.
• Kogerman P., Tehnika ja kultuur. Akadeemia 12/1991.
• Leslie J., Väited ja antroopsusprintsiip. Akadeemia 9/1992.
• Hawking S., Aja lühilugu. Akadeemia 12/1992-4/1993.
• Planck M., Usk ja loodusteadus: 1937. a mais Baltikumis peetud loeng. Akadeemia 1/1993.
• Michelson A., Morley E., Maa ja valgust kandva eetri suhtelisest liikumisest. Akadeemia 4/1993.
• Jaffe B., Suurim kõikidest negatiivsetest tulemustest. Akadeemia 4/1993.
• Silk J., Szalay A, Zeldovitš J., Universumi suuremastaabiline struktuur. Akadeemia 7/1993.
• Jaaniste J., Ülesanne kolmest ringjoonest: Näide Jakov Zeldovitši mõtlemisviisist. Akadeemia 7/1993.
• Madisson O., Tehnika olemus ja ülesanne. Akadeemia 7/1993.
• Stewart I., Kas Jumal mängib täringuid. Akadeemia 6/1996.
• Soonpää H., Kvantmehaanika sajandaks sünnipäevaks. Akadeemia 1/2001.
• Veismann U., Maaväliste tsivilisatsioonide otsinguil. Akadeemia 4/2001.
• Sild O., Piir I., Käämbre H., Kvantmehaanika 100. Akadeemia 5/2001.
• Primas H., Kas keemiat saab taandada füüsikale?. Akadeemia 9/2002.
• Linde A., Isepaljunev inflatsiooniline universum. Akadeemia 11/2003.
• Tegmark M., Paralleelsed universumid. Akadeemia 10/2004.
• Lumiste Ü., Aegruumi geomeetriast ja selle ajaloost. Akadeemia 5/2005.
• Wilczek F., Maailma arvulisest retseptist. Akadeemia 5/2005.
• Erirelatiivsusteooria erinumber. Akadeemia 7/2005.
• Weinberg S., Kas teadus suudab kõike/midagi seletada. Akadeemia 8/2005.
• Lõhmus J., Matemaatika suurprobleemidest. Akadeemia 8/2005.
• Turing A., Arvutusmasinad ja intellekt. Akadeemia 12/2005.
• Schrödinger E., Kas loodusteadus sõltub keskkonnast?. Akadeemia 1/2006.
• Doppler C., Kaksiktähtede ja mõningate teiste taevakehade värvilisest valgusest. Katse püstitada üldteooriat, mis sisaldaks ühe osana Bradley alternatsiooniteoreemi. Akadeemia 1/2006.
• Gödel K., Märkus seose kohta relatiivsusteooria ja idealistliku filosoofia vahel. Akadeemia 4/2006.
• Chaitlin G., Vastuolude sajand matemaatika alustes. Akadeemia 5/2006.
• Poincaré H., Viimased mõtted. Akadeemia 8/2006-2/2007.
• Wigner E., Matemaatika mõistetamatust tõhususest loodusteadustes. Akadeemia 7/2007.
• Hamming R., Matemaatika mõistetamatust tõhususest . Akadeemia 7/2007.
• Raskin J., Vastus Eugene Wigneri artiklile ja Richard Hammingi esseele. Akadeemia 7/2007.
• Soomere T., Solitonide kohtumine - õrn embus või vihane võitlus?. Akadeemia 10/2008.
• Gowers T., Aru J., Korjus K., Matemaatilise uurimistöö põhijooned. Akadeemia 2/2011-3/2011.
• Saar K.-L., Milleks meile Higgsi boson?. Akadeemia 11/2012.
• Kuusk, P., Matemaatikast teoreetilisse füüsikasse. Akadeemia 4/2014.
• Liiva, T., Okkaline tee aatomite keerukasse sisemusse. Akadeemia 7/2014.
• Liiva, T., See hullutav kvant. Akadeemia 8/2014.
• Liiva, T., Kui aatom ei jäta jälgegi. Akadeemia 9/2014.
• Galilei, G., Arutlusi ja matemaatilisi tõestuskäike kahe uue teadusharu vallast, mehaanika ja väiksemate liikumiste alalt. Akadeemia järjejutt 12/2015 kuni 8/2017 (tlk. M. Põld).
• Kuusk, P., Galilei ja tema Arutlused. Akadeemia 8/2017.
• Leedjärv, L., Inimsõbralik universum. Akadeemia 8/2017.
• Liiva, T., Tillukesest aatomist tuumapommini I – III. Akadeemia 11/2017, 12/2017, 1/2018.
• Engelbrecht, J., Kolm printsi Serendipist. Akadeemia 5/2018.
• Schrödinger, E., Kvantmehaanika praegune olukord. Akadeemia 10/2018 (tlk. P. Kuusk).
• Engelbrecht, J., Teadmistest ja ennustustest. Akadeemia 7/2019.
• Leedjärv, L., Üksildane Maa. Akadeemia 10/2019.
• Kõiv, M. Aristotelese dünaamika. Akadeemia 11/2019.  

Artiklid ajakirjas Horisont

• Kuusk P., Mis on string?. Horisont 10/1989.
• Universumi erinumber. Horisont 7/1995.
• Lõhmus, J., Ots I., Antiaine esimesed aatomid. Horisont 5/1996.
• Lõhmus J., Miks maailm meie ümber ära ei põle?. Horisont 4/1996.
• Mikromaailma erinumber. Horisont 3/1998.
• Lõhmus J., Nukliididemerel seilajad stabiilsuse rannas. Horisont 2/2001.
• Kuusk P., Kihlveod mustade ja valgete aukude ümber. Horisont 5/2004.
• Lõhmus J., Universumi-eosed laboris. Horisont 6/2004.
• Kannike K., Kosmiline kameeleon. Horisont 6/2007.
• Kuusk P., Kas tasub uskuda kvant-multiversumit ehk rahva keeli paralleelseid universumeid?. Horisont 6/2007.
• Hektor A., Kannike K., Suur jaht Higgsi bosonile. Horisont 3/2007.
• Ots I., Liivat H., Standardmudeli ehitusmeistrid. Horisont 6/2008.
• Kannike K., Boltzmanni ajude tagasitulek. Horisont 6/2008.
• Leedjärv L., Universumi energiapommid. Horisont 2/2009.
• Hektor A., Tants tumeaine ümber. Horisont 2/2009.
• Kuusk P., Mustad augud matemaatikas ja kosmilises tegelikkuses. Horisont 3/2009.
• Tempel E., Nobelleeritud supernoovad ja tumeenergia. Horisont 6/2011.
• Hektor, A., Kannike, K., 2012 osakestefüüsikas: Higgsi boson. Horisont 5/2012.
• Kuusk, P:, Gravitatsioonilained ja paljukanalise astronoomia algus. Horisont 5/2019.

Artiklid Tähetorni kalendris

• Lõhmus J., Sorgsepp L., Sammuke kõiksuse teooria poole. Tähetorni kalender 1989, Tallinn "Valgus" 1988, lk 54-89.
• Kuusk, P., Gravitatsioonilainete lugu. Tähetorni kalender 2017, lk 49–68.
• Kuusk, P., Harald Keres, tähetorn ja gravitatsiooniuuringud Tartus. Tähetorni kalender 2019, lk 65–75.
• Kuusk, P., Gravitatsioonilainete lugu jätkub. Tähetorni kalender 2019, lk 76–81.
• Järv, L., Stephen Hawking ja mustad augud. Tartu Tähetorni Kalender, 2019, lk 83−92.

Artiklid muudes väljaannetes

• Kuusk, P., Madis Kõiv ja füüsika. Looming 12/2014.
• Kuusk, P., Tõe-line füüsika ja tõeline füüsika. Keel ja Kirjandus, nr 8–9, 2019, lk 682–685.