Rahvusvahelise gravitatsiooniteooria konverentsi „Geometric Foundations of Gravity and eXtensions“ avalik loeng toimub teisipäeval, 30. juunil kell 18.15 Tartu tähetornis. Ingliskeelsel loengul räägib Ginevra Braga, kuidas tehisintellekt saab toetada teadusuuringuid.
Teadusuuringuid juhib uudishimu. Iga päev ärkavad teadlased uute küsimustega ja veedavad oma aega neile vastuste otsimisega katsete, analüüsi, koostöö ja avaldamise kaudu. Kuigi teadus on muutnud meie arusaama maailmast, on teadlaste igapäevane töövoog jäänud sajandeid üllatavalt sarnaseks. Tänapäeval avab uus tehnoloogiline revolutsioon aga ukse teistsugusele teaduse tegemise viisile: tehisarule. Käesolevas ettekandes tutvustan ideed tehisaru kasutamisest uurimisprotsessi toetamiseks ja kiirendamiseks. Täpsemalt tutvustan mitmeagentset tehisintellekti süsteemi DENARIO, mis on loodud teadlaste igapäevatöö abistamiseks. Esmalt kirjeldan, milline teadlase elu tegelikult välja näeb ja milliste väljakutsetega teadlased iga päev silmitsi seisavad. Seejärel selgitan, miks tehisaru tööriistad muutuvad tänapäevases uurimistöös üha olulisemaks ja kuidas sellised süsteemid nagu DENARIO aitaksid teadlastel töötada tõhusamalt, loovamalt ja koostöös. Lõpuks vaagime tehisaru eetilisi tagajärgi teaduses, sealhulgas võimalusi, piiranguid ja vastutust, mis kaasnevad intelligentsete süsteemide integreerimisega avastusprotsessi.
Ginevra Braga on rakendusmatemaatika doktorant Gran Sasso teadusinstituudis (GSSI) L'Aquilas Itaalias. Tema uurimistöö keskendub gravitatsiooniteooriale, kosmoloogiale ja kvantväljateooria rakendamisele kõveras aegruumis kosmoloogiliste probleemide ja gravitatsioonilainete leviku kirjeldamiseks. Varem omandas ta teoreetilise füüsika magistrikraadi Milano Bicocca ülikoolist, mille käigus tekkis tal tugev huvi gravitatsiooni ja kosmoloogia vastu. Tema töö on sügavalt juurdunud fundamentaalsesse teoreetilisesse füüsikasse, pöörates erilist tähelepanu gravitatsiooni, kvantväljade ning universumi laiaulatusliku struktuuri ja evolutsiooni vahelisele koosmõjule, tehes seda koostöös mitmete rahvusvaheliste rühmadega, sealhulgas Padova ülikooli ja Barcelona ülikooli kosmoloogiarühmaga. Hiljuti on ta olnud teerajajaks uuringutes, mis katsetavad, kuidas tehisintellekti abil loodud meetodid saavad toetada teoreetilisi uuringuid modifitseeritud gravitatsiooni valdkonnas. Lisaks teadustegevusele osaleb Ginevra aktiivselt teadusalase teavitustöö tegemises IDeAS APS-i (Incontri di Divulgazione e Astrofisica in Sardegna) kaudu, mis on noorte Sardiinia teadlaste loodud ühendus teaduskultuuri edendamiseks kaasatuse, osalemise ja sotsiaalse progressi vahendina.
Loeng toimub inglise keeles. Kõik on teretulnud. Sissepääs on tasuta.
Varasemate gravitatsioonikonverentside avalikud loengud
- Dr. Aneta Wojnar (Wroclaw), Tähtedest ja seismilistest lainetest gravitatsiooni alusteni 01.07.2026 (UTTV salvestus)
- Dr. Christian Pfeifer (Bremen), Gravity: The Final Frontier? The search for quantum gravity on largest and smallest scales 18.06.2024 (UTTV salvestus)
- Professor Mairi Sakellariadou (King's College, London), Early Universe Cosmology: a primer, 20. juuni 2023 (UTTV salvestus)
- Professor Davi Rodrigues (Espírito Santo), Why do galaxies rotate?, 28. juuni 2022 (BBB salvestus)
- Professor Escamilla Rivera (Mexico), How a dispute over a single number became a cosmological crisis, 29. juuni 2021 (BBB salvestus)
- Professor Emmanuel Saridakis (Ateena), Black holes and gravitational waves, 16. juuni 2020 (BBB salvestus)
- Professor Lavinia Heisenberg (Zürich), Our dark Universe, 18. juuni 2019
- Professor Salvatore Capozziello (Napoli), Time travel, black holes and wormholes, 26. juuni 2018
- Professor Robin Tucker (Lancaster), Beyond gravity, 29. juuni 2017
Rahvusvahelise gravitatsiooniteooria konverentsi „Geometric Foundations of Gravity 2025“ avalik loeng toimub teisipäeval, 1. juulil kell 18.15 Tartu tähetornis. Ingliskeelsel loengul räägib dr. Aneta Wojnar, kuidas tähed ja maavärinad võimaldavad avada alusfüüsika saladusi.
Loengus püüame tabada gravitatsiooni loomust ja kirjeldame tänapäevase füüsika vahendeid, mis aitavad meil seda fundamentaalset jõudu paremini mõista. Vaadeldes selliseid tähelepanuväärseid objekte, nagu neutronitähed ja valged kääbused, saame juurdepääsu looduslikele laboritele, kus gravitatsiooniteooriaid saab testida äärmuslikes tingimustes, paljastades fundamentaalsete interaktsioonide toimemehanisme. Lisaks käsitleme ka meile lähemalasuvaid astrofüüsikalisi objekte nagu Päike, Maa ja meie päikesesüsteemi planeedid. Need tuttavad taevakehad on saanud paljulubavateks kandidaatideks gravitatsiooni keerukate külgede ja selle võimalike kvantefektide uurimiseks. Nende kaudu avastame nähtusi, mis seavad kahtluse alla klassikalised kirjeldused, ning avame uusi radu gravitatsioonifüüsika ja teiste fundamentaalsete interaktsioonide sügavamale mõistmisele. On märkimisväärne, et seismiline laine näib endas kandvat tohutul hulgal avastamata teavet, mida pole veel põhjalikult uuritud. Loeng läbib laiahaardelise teekonna, mis hõlmab kaugeid tähejäänuseid kuni meie kosmilise naabruse planeetideni, ning pakub rikkalikku uut vaatenurka gravitatsioonile ja selle rollile universumi kujundamisel.
Dr. Aneta Wojnar on Poola Wrocławi Ülikooli kaasprofessor, kelle akadeemiline karjäär hõlmab teadustöökohti Hispaanias, Brasiilias, Eestis, Itaalias, Tšehhi Vabariigis ja Poolas. Tema uurimistöö keskendub gravitatsiooni, astrofüüsika ja mateeria omaduste vastastikmõjule, pöörates erilist tähelepanu modifitseeritud ja kvantgravitatsiooni teooriatele. Dr. Wojnar on uurinud astrofüüsikaliste objektide termodünaamilisi põhimõtteid, kõveruse ja viienda fundamentaaljõu rolli tähestruktuurides ning on olnud teerajajaks seismiliste nähtuste kasutamisel gravitatsiooni ja muude interaktsioonide testimise ning aine omaduste mõistmise vahendina nõrkades gravitatsiooniväljades. See arenev uurimisvaldkond on pälvinud märkimisväärset tähelepanu oma potentsiaali tõttu paljastada tundmatut füüsikat ja süvendada meie teadmisi Maa sisemusest.
Ta on COST Action FuSe (Fundamentaalfüüsika testimine seismoloogia abil) projekti algataja ja juht. See on eeloleval sügisel tööd alustav läbimurdeline uurimisvõrgustik, mis koondab 76 teadlast 29 riigist (sh Eesti) ja erinevatest valdkondadest, hõlmates teoreetilist ja eksperimentaalset füüsikat, planeedi- ja täheteadust, seismoloogiat, tehisintellekti ja suurandmeid. Algatuse eesmärk on rajada sild fundamentaalfüüsika ja geoteaduste vahele ning uurida seismilisi nähtusi ja maavärinate eelkäijaid kasutades tipptehnoloogiaid nagu tehisintellekt, masinõpe ja mitmekanaliline andmeanalüüs. Koostöös uuenduslike tehnoloogiaettevõtetega püüab FuSe muuta teadusteooriad praktilisteks lahendusteks.
Lisaks oma teaduslikele saavutustele on Aneta Wojnar ka kirglik teaduskommunikaator. Ta on kirjutanud lasteraamatu pealkirjaga "Maika ja Laika fantastilised seiklused" (ISBN 978-83-975127-1-9), mis tutvustab noortele lugejatele teaduse imesid kaasahaarava jutuvestmise kaudu. Raamat, mis on loodud tüdrukute teaduskarjääri innustamiseks, edendab uudishimu ja enesekindlust järgmises teadlaste põlvkonnas.
Kõik huvilised on oodatud. Sissepääs on tasuta.
Rahvusvahelise gravitatsiooniteooria konverentsi „Metric-Affine Frameworks for Gravity 2024“ avalik loeng toimub teisipäeval, 18. juunil kell 18.15 Tartu tähetornis. Ingliskeelsel loengul räägib dr. Christian Pfeifer kvantgravitatsiooni otsingutest.
Loeng käsitleb teemat kahes etapis.
Esiteks selgitan gravitatsiooni olemust alates selle klassikalistest juurtest Newtoni mehaanikas kuni meie praeguse geomeetrilise arusaamani üldrelatiivsusteooriast. Tänasel päeval tõusevad selles pildis esile kolm suurt lahtist küsimust: mis on tumeaine? mis on tumeenergia? kuidas töötab kvantgravitatsioon?
Teiseks asume otsima kvantgravitatsiooni vaatluslikke tundemärke. Kuna kvantgravitatsiooni teoreetilised alused on endiselt raskesti mõistetavad, siis on teadlased välja pakkunud lähenemise, mis peaks tõhusalt kajastama mõningaid, ehkki võib-olla mitte kõiki kvantgravitatsiooni eeldatavaid aspekte. See lähenemine on analoogne keskkonda (näiteks kristalli) läbiva valguse kirjeldamisega. Katsete jaoks saab teha ligikaudu õigeid ennustusi, täpsustamata detailselt valguse fundamentaalset interaktsiooni keskkonna kõigi koostisosadega. Säärane fenomenoloogiline kirjeldus on täiesti piisav paljude eksperimentaalsete seadistuste ja vaatluste jaoks. Kui rakendame samasugust strateegiat suure energiaga valguse (gammakiirguse) või neutriinode levimisel kvantgravitatsioonile alluvas aegruumis, siis toob see kaasa energiast sõltuvad saabumisajad ja gravitatsiooniläätse efektid, mida võib olla võimalik kontrollida vaatlustega kosmilistes mastaapides. Omakorda katsetel laboratooriumi mastaabis võime jällegi oodata, et kvantgravitatsiooni fenomenoloogilised mudelid ennustavad muutusi elementaarosakeste elueas ja mitmesugust mõju materiaalsetele kvantsüsteemidele. Need fenomenoloogilised ennustused, mida saab juba täna katsetega kontrollida, on juhendiks kvantgravitatsiooni fundamentaalse teooria ülesehitamisel, kuna iga fundamentaalne teooria peab vastama fenomenoloogilisel tasandil juba leitud katseandmetele ja piirangutele.
Dr. Christian Pfeifer on Bremeni ülikooli instituudi ZARM (rakendusliku kosmosetehnoloogia ja mikrogravitatsiooni keskus) teadur. Oma töös keskendub ta teoreetilise ja matemaatilise füüsika ning fenomenoloogia kokkupuutepunktidele, kasutades füüsiliste järelduste usaldusväärsuse tagamiseks järjekindlat ja ranget matemaatikat. Tema uurimistöö peamine eesmärk on ennustada vaatluste tulemusi modifitseeritud gravitatsiooniteooriate ja kvantgravitatsiooni fenomenoloogiliste mudelite põhjal, mis lähevad gravitatsioonilise interaktsiooni kirjeldamisel Einsteini üldrelatiivsusteooriast edasi. Aastatel 2017-2020 oli dr Pfeifer järeldoktor Tartu Ülikoolis. Sellest ajast on ta kuulunud Tartus toimuvate rahvusvaheliste gravitatsioonikonverentside korralduskomiteesse. Lisaks on ta korraldanud mitmeid täiendavaid konverentse ja koole Saksamaal, Hispaanias, Serbias ning Horvaatias ning osaleb juhtivates üleeuroopalistes teadlaste võrgustikes antud teemal.
Kõik huvilised on oodatud. Sissepääs on tasuta.
Rahvusvahelise gravitatsiooniteooria konverentsi „Geometric Foundations of Gravity 2023“ avalik loeng toimub teisipäeval, 20. juunil kell 18.15 Tartu tähetornis. Ingliskeelsel loengul räägib professor Mairi Sakellariadou varase universumi mõistatustest.
Mairi Sakellariadou on füüsikateoreetik, kes tegeleb osakestefüüsika, gravitatsiooni ja kosmoloogiaga, keskendudes varajase universumi füüsikale. Ta õppis Ateena ülikoolis matemaatikat ja seejärel Cambridge'i Ülikooli astronoomiainstituudis astrofüüsikat. Ta sai doktorikraadi Massachusettsi Tuftsi ülikoolis. Pärast järeldoktorantuuri Pariisi Pierre'i ja Marie Curie Ülikoolis, Zürichi Ülikoolis, Genfi Ülikoolis ja Euroopa Tuumauuringute organisatsioonis sai temast Ateena Ülikooli kaasprofessor. 2005. aastal liitus ta Londoni King's kolledžiga dotsendina ja 2011. aastal määrati ta teoreetilise füüsika professoriks. Mairi Sakellariadou on Euroopa Füüsika Seltsi gravitatsioonifüüsika osakonna juhataja ning praegu ka seltsi president. Ta on mitmesuguste koostööprojektide ja konsortsiumide liige, sealhulgas LIGO teaduskoostöö, LISA konsortsiumi ja MoEDAL-i osakestefüüsika eksperimendi liige.
Kõik huvilised on oodatud. Sissepääs on tasuta, otseülekannet saab jälgida ka Postimehe veebis.
