Füüsika instituudi kaasprofessor Artur Tamm kirjutas ajakirjale Nature News and Views arvamusloo

Värskelt avaldatud töös ajakirjas Nature [1] mõõdeti esmakordselt tahke kulla temperatuur, mis oli 14 korda kõrgem tema sulamistemperatuurist. Materjali kuumutati lühikese laservälkega, mis ergastab esmalt elektronid ning seejärel kandub energia elektronidelt edasi kulla ioonidele ning materjal sulab kolme pikosekondi jooksul. Temperatuuri hindamiseks kasutati lainepikkuse muutust tagasipeegeldunud röntgenkiirtes, mis on seotud otseselt ioonide liikumise kiirusega kuumutatud kullas. Mõõdetud tulemus ületab Fecht ja Johnsoni [2] pakutud teoreetilise ülempiiri hinnangu, mis kulla puhul oleks lihtsustatud mudeli kasutusel ligikaudu kolm korda kõrgem tema sulamistemperatuurist. Kas avaldatud tulemuste põhjal on tegemist materjali reaalse temperatuuriga või mõõdeti materjali mittetasakaalulise seisundi aatomite kiiruste jaotust on hetkel rakse öelda. Selguse saamiseks on vajalikud täiendavad arvutuslikud ning teoreetilised uurimistööd.

TÜ, Füüsika instituudi kaasprofessor Artur Tamm kirjutas sellel teemal arvamusloo ajakirjas Nature News and Views [3]. Lisaks oli tema arvamused kajastatud Nature taskuhäälingus 23. juulil [4].

[1] White, T.G., Griffin, T.D., Haden, D. et al. Superheating gold beyond the predicted entropy catastrophe threshold. Nature 643, 950–954 (2025). https://doi.org/10.1038/s41586-025-09253-y
[2] Fecht, H., Johnson, W. Entropy and enthalpy catastrophe as a stability limit for crystalline material. Nature 334, 50–51 (1988). https://doi.org/10.1038/334050a0
[3] Tamm, A. Solid gold superheated to 14 times its melting temperature Nature 643, 917-918 (2025) https://doi.org/10.1038/d41586-025-02128-2
[4] https://www.nature.com/articles/d41586-025-02344-w