Eneseregulatsiooni vundament laotakse koolis Õpetajate Leht 02.10.24 Füüsika instituudi nooremteadur ja praktiseeriv füüsikaõpetaja Rauno Neito rääkis Õpetajate teaduspäeval huvi ülevalhoidmisest füüsika tunnis ja osales järgnenud vestlusringis.
Uus metoodika tõotab muuta äärmusi taluvate materjalide otsingud hõlpsamaks.Novaator 21.03.24 Füüsika instituudi arvutusliku füüsika kaasprofessor Artur Tamm tutvustas Novaatoris tema teoreetiliste arvutuste toel valminud ja väga maineka ajakirjas Science Advances avaldatud artiklit ülilühikeste laservälgete mõjust volframkristalli võre võnkumistele.
Õhusaaste vähenemine tumendab pilvi.Tähelepanu! tegemist on teadusega. Novaator 16.02.24 Füüsika instituudi kliimauuringute labori teadlased Velle Toll, Heido Trofimov ja Jorma Rahu kirjeldasid õhusaaste mõju kliima soojenemisele.
Tartu Ülikooli füüsikud arendavad rahvusvahelises koostöös pinnauuringuid.Tööstusuudised 16.02.24 Euroopa Horizon teadusgrandi toel füüsika instituudi osalusel alustanud pinnauuringute mõõtmistulemuste tõlgendamise projekti kajastas portaal Tööstusuudised. Instituudi tegevusi juhib kaasprofessor Juhan Matthias Kahk.
Piia Post räägib inauguratsiooniloengul õhuringluse mõjust. PM haridusportaal 13.02.24 Postimees informeeris Tartu Ülikooli kliimateaduste professori Piia Posti inauguratsiooniloengust «Atmosfääri tsirkulatsioon kui õhu tants üle mastaapide ja maakera».
Füüsikainstituudi nõukogu kinnitas uue struktuuri. Tartu Postimees 12.02.24 Instituudi struktuuri lihtsustamisest ja globaalse mõõtmega laborite nimemuutusest kirjutas Jens Raavik Tartu Postimehes.
Euroopa tuumasünteesi-reaktori elupäevad lõppesid uue rekordiga. Novaator. ERR 9.02.24 Jaan-Juhan Oidermaa Novaatorist küsitles plasmatehnoloogia kaasprofessorit Indrek Jõgi JET viimasest rekordi kohta ja TÜ füüsika instituudi teadlaste panuse kohta Europpa tuumasüntesi uuringutes.
Euroopa tuumasünteesi keskuse JET viimane katse lõi uue energiarekordi. Postimees 8.02.24 Postimees kirjutas maailmsa ainsa triitiumiga töötava tuumasünteesireaktori JET viimasest rekordi toonud katseseeriast ja mainis instituudi osalemist Euroopa tuumasünteesialastes uuringutes.
Tuumatiigri taltsutamine. Universitas Tartuensis 02.24 Kiirguskaitse teadur Siiri Salupere osales ajakirja Universitas Tartuensis aktuaalse teemana toimunud arutelus tuumaenergeetikale ülemineku üle.
Tahad maailma päästa? Soojusta oma elamine ja söö vähem liha, Postimees 18.01.24 Tartu ülikooli kliimateaduste professor Piia Post rääkis Riina Martinsonile Postimehe rubriigis Maa Elu üksikisiku võimalustest oma tarbimisharjumustega keskkonna seisundit mõjutada.
Haneda lennuõnnetuses võis reisijate elud päästa uudne lennukikere, Novaator, ERR 09.01.24 Hanedas toimunud ohvriteta lennuõnnetuse materjaliteaduslikke aspekte kommenteeris Novaatori ajakirjanikule Rait Piirile füüsika instituudi materjaliteaduse teadur Taivo Jõgiaas.
Euroopa teadlased valmistuvad järgmiseks suureks sammuks tuumasünteesis, Novaator, ERR 23.11.23 ERR Novaatori portaal vahendas maailma suurima ja ainsa DT segudel töötava tokamak reaktori värskeimad tulemused koos kommentaaridega füüsika instituudi plasmatehnoloogia kaasprofessorilt Indrek Jõgilt.
Tartu optikute uus pildistusmeetod rõõmustab nii arste kui ka piltnikke, Novaator, ERR 23.10.23 ERR Novaatori portaal kajastas Füüsika Instituudi optikateadlaste uusi pildistamismeetodeid, mis on hea näide igihaljast innovatsioonist ja arengust. Kus justkui pika traditsiooniga valdkonnas avastatakse pidevalt uusi ja edasiviivaid lähenemisi.
Tanel Voormansik. Sadu radaripildil, Labor, Vikerraadio 03.09.2023. Äsja doktorikraadi kaitsnud radarmeteoroloog Tanel Voormansik kirjeldas raadiosaates, kuidas sajuradar aitab kõrgustes sadavaid sademeid näha.
Grafeeniuuringute lipulaev jõuab sadamasse, Universitas Tartuensis september 2023. Lõppevast EL Grafeeniuuringute lipulaeva projektist ja füüsika instituudi teadlaste panusest sellesse projekti rääkis Sensortehnoloogiate labori juhataja, materjaliteaduse ja rakendusfüüsika kaasprofessor Raivo Jaaniso.
Aatompomm ja tuleviku tuumaenergia, Huvitaja , Vikerraadio 04.08.2023. Kinosaalidesse jõudnud Oppenheimeri filmiga seoses rääkis plasmafüüsika kaasprofessor Indrek Jõgi saatejuht Joakim Klementiga arengutest tuumasünteesil põhineva energiaallika väljatöötamisel.
Füüsiku pilk koroonale (kuid mitte ainult), Sirp 28.07.2023. Füüsika instituudi direktor Toomas Plank andis ajakirjas Sirp intervjuu Margus Maidlale füüsika instituudi ja laiemalt füüsika hetkeseisust ning tulevikuvõimalustest.
Velle Toll. Kiire kliimamuutuse põhjused, Uudis+, ERR 18.07.2023. TÜ füüsika instituudi kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll selgitas Uudis+ saates kliimamuutuse põhjuseid. See intervjuu on loetav ka ERR teadusportaalis Novaator.
Mis asi on raskusjõud ja kas kvant- ning relativistlik maailm suudavad jõuda «kokkuleppele»?, Postimees 20.06.2023. Postimehes tehti otseülekanne Londoni King's Kolledži professori ja Euroopa Füüsika Seltsi presidendi Mairi Sakellariadou poolt esitatud avalikust loengust „Varase universumi kosmoloogia“. Loeng toimus füüsika instituudi teoreetilise füüsika labori poolt korraldatud rahvusvahelise konverentsi "Gravitatsiooni geomeetrilised alused 2023“ raames.
Eesti kliimamuutuse tuules: mida teada ja ette võtta, Novaator 01.04.2023. TÜ kestliku arengu keskuse teadlased edastasid tugeva sõnumi kliimamuutuste mõju ja selle ärahoidmise kohta. Autorite hulgas osalesid Atmosfäärifüüsika laborist Velle Toll ja Piia Post.
TeadusEST 5. osa, ETV 09.03.2023. Saate 5. osas tutvustati Eesti teadlaste toimetamist nanomaailmas ja sealhulgas meie Kiletehnoloogia labori tegevust (ligikaudu 18:20).
Püüdes mõista gravitatsiooni Sirp, 17.02.2023. Riikliku teaduse aastapreemia pälvisid täppisteaduste alal tööde tsükliga "Füüsika metageomeetriline alus" Füüsika Instituudi teoreetilise füüsika kaasprofessor Tomi Sebastian Koivisto ja KBFI teadur Luca Marzola.
Laur Järv: "Lõpuga või lõputa Universum", Vaba akadeemia loeng, Postimees, 16.12.2022 Vaba akadeemia loengu raames rääkis Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika kaasprofessor Laur Järv sellest, mida saab universumi kauge tuleviku kohta öelda kaasaegsete füüsika teadmiste põhjal.
Uudne kvantkell avab võimaluse ülitäpseks ajamõõtmiseks, Novaator, ERR, 8.11.2022 Tartu Ülikooli materjaliteaduse teadur Marta Berholts tutvustas Novaatoris enda teadustööd täpsete ajavahemike mõõtmisteks kvantkella abil.
TÜ atmosfäärifüüsik: Eestis puudub kliimaga kohanemise plaan, Vikerhommik, ERR, 2.11.2022 Tartu Ülikooli meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessor Piia Post kommenteeris ÜRO kliimamuutuste nõukogu värsket aruannet kliimamuutustega kohanemise väljavaatest Eestis.
Muinas-DNA kvantpõimingus, Labor, Vikerraadio, 09.10.2022 Tänavuse Nobeli preemiaga seoses uuris saatejuht Priit Ennet Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika labori teadurlit Veiko Palgelt kuidas kvantmaailma osakesed kauge maa tagant põimuvad.
Energiapöördest ja „kliimakriisist“ füüsiku pilgu läbi, Sirp (ja hiljem ERR), 23.09.2022 Füüsika instituudi sensormaterjalide spektroskoopia kaasprofessor Valter Kiisk mõtiskles kliimakriisist ja energiapöördest füüsikalisi suuruseid analüüsides.
Noor teadlane ja endine AHHAA koolitusjuht , Terevisioon, ERR, 02.09.2022 Füüsika instituudi mikro- ja nanooptika kaasprofessor Siim Pikker rääkis Terevisoonis enda AHHAA kogemustest ja teadustööst.
Kauguskaamerat arendav iduettevõte, Nutikas, ERR, 01.09.2022 Füüsikalise optika kaasprofessor ja LightCode Photonics rajaja ning tegevjuht Heli Valtna rääkis saates Nutikas enda ettevõtte tegevusest.
Mustad augud, Huvitaja, Vikerraadio, 24.05.2022 Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika kaasprofessorLaur Järv rääkis Huvitaja saates mustadest aukudest ja sellest, miks neid pildistama peaks.
Mis tingis üle-eestilise 500 eluhoone siseõhu radoonisisalduse uuringu alustamise? Siiri Salupere, Kuku "Kuue samba taga" 28.02.2022 Keskkonnafüüsik Siiri Salupere tutvustas raadiosaates üle-eestilise 500 eluhoone siseõhu radoonisisalduse uuringut, radooniga seotud eelteadmisi ja võimalikke ohte ning seda, millal tulemused selguvad. Küsitles Madis Ligi
Ükskord me saame tehispäikese niikuinii! Ants Vill, Inseneeria 26.02.2022 Indrek Jõgi rääkis Inseneerias ilmunud persooniloos värskest tuumasünteesiga seotud energiarekordist ja laiemalt plasmafüüsika ja tehnoloogia võimalustest.
Tartu koolides ja lasteaedades katsetatakse õhupuhasteid ERR 09.02.2022 Tartu linn soovib paigaldada koolidesse ja lasteadadesse viiruste eemaldamiseks õhupuhasteid mille võimekust viiruseid kandvate aerosoolide eemaldamisel aitab testida keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen.
Eesti teadlased aitavad päästa inimkonda energiakriisist Novaator 07.02.2022 Jasper Ristkok kirjutas Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, kuidas ta uurib Euroopa tuumasünteesi uuringuid koordineeriva EUROfusion raames diagnostikameetodit tuumasünteesi reaktorite seinte koostise määramiseks. (foto allikas: ITER organisatsioon).
Galerii: Vikipeedia teadusfoto konkursi võitjad Novaator 29.01.2022 Meie instituudist olid konkursil edukad Kent Gregor Mahla ja Maido Merisalu pildigaleriiga Musta Augu uurimine", Viktor Palm loodusfotoga vesipüksist Peipsi järve kohal ja Markus Otsus Horisondi eripreemiaga.
Laur Järv: "Algusega või alguseta Universum", Vaba akadeemia loeng, Postimees, 07.01.2022 Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika kaasprofessor Laur Järv rääkis Vaba akadeemia loengus Universumi piiridest.
Akadeemik Saari valgusimpulsid Sirp 07.01.2022 Akadeemik Peeter Saari kirjutas ajakirjas Sirp enda teadlase ja õppejõukarjäärist, Eesti teadussüsteemi muutustest ja paljust muust.
Sool-geel meetodil sünteesitud alkogeelide põlemine - uudne meetod aerogeelisarnaste oksiidvahtude valmistamiseks, Martin Timusk, Teadusuudiste portaal Advances In Engineering 12.10.2021 Teadusuudiste portaal Advances In Engineering tutvustas Füüsika Instituudi teadlaste teadustööd, mis käsitleb ränioksiidi alkogeelide põlemise tulemusel madala tiheduse ja suure eripinnaga ränioksiidi moodustumist. Selline materjal on oma omadustelt sarnane aerogeelidele ning selliste materjalide valmistamine on reeglina ajamahukas ning vajab spetsiaalset aparatuuri. Uudisloo aluseks oleva teadusartikli esimese autori Martin Timuski sõnul on tegemist põhimõtteliselt uue, kiire ja lihtsa kuivatusmeetodiga anorgaaniliste alkogeelide töötlemisel, saamaks väikse tihedusega nanopoorseid oksiidmaterjale normaalrõhu juures.
Inimtekkeline saaste vähendas üleilmset temperatuuritõusu pool kraadi, Velle Toll, Novaator 30.09.2021 "Kasvuhoonegaasidest on enamik inimesi kuulnud, aga teine vähemtuntud viis, kuidas inimene kliimat mõjutab, on mikroskoopiliste saasteosakeste atmosfääri paiskamine. Inimtekkelised saasteosakesed tekivad samuti peaasjalikult fossiilkütuste põletamisest. Need jahutavad kliimat ehk mõnevõrra kompenseerivad soojenemist, hajutades päikesekiirgust tagasi maailmaruumi ja muutes pilvi heledamaks," märkis Tartu Ülikooli füüsika instituudi atmosfäärifüüsika kaasprofessor Velle Toll.
Laur Järv: "Tume universum ehk teadmatuse teadmine", Vaba akadeemia loeng, Postimees, 03.09.2021 Vaba akadeemia loengus kõneles Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika kaasprofessor Laur Järv tumeainest ja tumeenergiast.
Milliste omadustega peavad olema õhukesed kiled? Aile Tamm, Kuku, "Kuue samba taga" 100. saates 26.04.2021 Kus kilesid kasutatakse ja kuhu on uuringutega jõudnud kiletehnoloogia labor? Selgitusi jagab kiletehnoloogia labori juhataja ja kaasprofessor Aile Tamm, küsib Madis Ligi.
Gaasplasma võib aidata tulevikus vähktõbe ravida, Sirli Raud, Novaator 08.04.2021 Vähk on Eestis surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal ja seetõttu on uute tõhusamate ravimeetodite leidmine väga oluline. Üks paljutõotav võimalus on madalatemperatuurilise gaasplasma kasutamine, kirjutab Tartu Ülikooli kaasprofessor Sirli Raud. Viimastel aastatel on antud teemaga aktiivselt tegelenud Tartu Ülikooli teadlased bio-ja siirdemeditsiini instituudist ja füüsika instituudist.
FAKTIKONTROLL: Meie maskide sees ei ole "usse" Eesti Päevaleht 05.04.2021 Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junnineni eksperthinnag üle terve Eesti Facebooki kasutajate poolt levitatavate videote kohta, kus väidetakse nagu oleks kirurgiliste näomaskide sees "ussid".
Kukkuv Õun 2021-03-05. Marek Strandbergi intervjuu kaasprofessor Velle Tolliga (audio) Inimene, atmosfäär, kliima. Kas on veel kahtlusi selles, milline on inimese mõju kliimale? Kas inimestel on piisavalt oskusi, et tehniliste vahenditega – kasutades näiteks keemilisi ühendeid, mida kõrgatmosfääri paisata – jahutada Maa kliimat?
Kvantfüüsikas toimus arenguhüpe üliturvalise interneti suunas. Novaator 22.02.2021 Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika labori teadur Veiko Palge kommenteerib Madalmaades Delfti Tehnikaülikoolis läbi viidud katset, mille käigus loodi sidemed kolme kvantpõimitud punkti vahel, mis sillutab teed üliturvalise interneti poole.
Hullumeelsed ideed füüsikas, Piret Kuusk, Postimees 19.02.2021 Piret Kuusk küsib, miks jõuavad eesliinifüüsikasse ideed, mida võiks pidada hullumeelseteks.
Laur Järv: "Geomeetria , gravitatsioon ja gigamaailma grammatika", Vaba akadeemia loeng, Postimees, 19.02.2021 Laur Järv rääkis Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika kaasprofessorina Vaba akadeemia loengus geomeetria olulisusest maailma kirjeldamisel.
Teadlased muudavad turvakontrolli tõhusamaks, Tartu Postimees 29.01.2021 Vilja Kohleri intervjuu Tartu ülikooli ioniseeriva kiirguse füüsika kaasprofessor ja GScani kaasasutajaga Madis Kiisaga.
TÜ füüsikute avastus sillutab teed uudsetele ülikiiretele kvantarvutitele, Novaator 19.01.2021 Tartu Ülikooli füüsika instituudi teadlased leidsid võimaluse töötada välja uut tüüpi optilised kvantarvutid. Töös osalesid füüsika instituudi teadlased Vladimir Hižnjakov, Vadim Boltruško, Helle Kaasik ja Jurii Orlovskii. Uut lähenemist kirjeldava uuringu tulemused ilmusid teadusajakirjas Optics Communications.
Pintsliga tsibipudinat tabamas, Jaak Kikas, Sirp 08.01.2021 Enamik CERNi residentuuri kunstnikest on jõudnud kaugemale katseseadmete ekraanidest ja valemitest ning püüdnud teadlaste abiga avada ka sügavama tagamaa. Lähemalt räägib laserspektroskoopia labori juhataja, emeriitprofessor Jaak Kikas.
2020
Балтия: как живет Тартуский университет /Kuidas elab Tartu ülikool?/, Televisioonifirma "Current Time", 05.12.2020 Tartu ülikool on juba neli sajandit vana. See on Balti riikide ülikool nr 1, üks parimaid ülikoole Ida-Euroopas, see on alati olnud orgaaniliselt kaastaud Euroopa teadus- ja kultuuriruumi. Kogu ülikooli tutvustusest üks osa (minutid 15:00-18:38) räägib ka füüsika instituudi teadus- ja õppetööst.
Katse tõestas, et igast maskist ei piisa, Marek Strandberg, Postimees 17.11.2020 Nüüd on TÜFI keskkonnafüüsika laboris tehtud katsete läbi selgunud, et vaid väike osa korduvkasutatavatest maskidest kaitseb viiruste vastu parimal moel.
Miks meie meri ei taha enam jäätuda? Rainer Kerge, Õhtuleht 12.11.2020 TÜFI meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post kommenteerib, et lootust jääle ikka on, aga vähem.
Korduvkasutatavad maskid, ERR Terevisioon 10.11.2020 (video) TÜFI keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen käis ETV stuudios rääkimas peagi avaldatavate maskitestide tulemustest ning rõhutas siseõhu kvaliteedi olulisust nakkusriski maandamisel.
Õunad ja sõõrikud inspireerivad teadlasi looma tuleviku tuumareaktoreid Indrek Jõgi, Novaator 10.11.2020 TÜFI plasmatehnoloogia kaasprofessor Indrek Jõgi rääkis Novaatoris õuna meenutavast kompaktsest tokamak tüüpi reaktorist MAST, mis omab tavapäraste sõõrikukujuliste tokamak reaktorite ees mitmeid eeliseid.
SUUR TEST: Teadlased uurisid, milline on väärt mask, Triin Kutberg, Merle Rüütel, Peegel 29.10.2020 (video) Tartu Ülikooli teadlaste testid korduvkasutatavate maskidega näitavad, et tõhusat kaitset koroonaviiruse eest pakub vaid mask, millele on lisatud filtermaterjalist kiht.
Välis- ja sisekosmos, Laur Järv, "Tähenduse teejuhid", 23.10.2020 TÜFI teoreetilise füüsika vanemteadur Laur Järv märkab paralleeli budistliku kosmoloogia ja osalusliku antroopsusprintsiibi vahel.
Teadlased näevad läbi seinte, Andi Hektor, Postimees 23.10.2020 Innovaatilist müüontomograafi arendab koos kaastöölistega TÜFI ioniseeriva kiirguse füüsika vanemteadur Madis Kiisk.
David Bohm ja lõpmatu potentsiaal, Jaak Kikas, Mihkel Kunnus, Hardo Pajula, Kuku "Tähenduse teejuhid" 22.10.2020 (audio). Milles seisneb kvantmehaanika standardformalismile alternatiivi pakkuv Bohmi teooria, selgitas emeriitprofessor Jaak Kikas.
Tartus läheb lahti maskide testimine, Marek Strandberg, Tartu Postimees 12.10.2020 TÜFI keskkonnafüüsika professor Heikki Junnineni algatusel on võimalik inimestel lasta oma koroonamaskide kaitsevõimet testida.
Nobel 2020: Must auk ja maksaviirus, Priit Ennet, Laur Järv, ERR "Labor" 11.10.2020 Roger Penrose panust mustade aukude teooria loomisse kirjeldas TÜFI teoreetilise füüsika vanemteadur Laur Järv.
Tsirkooniumoksiidi ja raudoksiidi õhuke segukiht, Kristjan Kalam, Horisont 5/2020. Kuidas valmistada nanoskaalas kondensaatoreid, mis salvestavad elektrilaengu kujul infobitte, selgitas TÜFI materjaliteaduse nooremteadur Kristjan Kalam.
Põlev Maa ja muutuv kliima, Marek Strandberg, Postimees 19.09.2020 TÜFI meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post aitab selgitada kliimamuutuste ja suurte metsapõlengute seost.
Paradigmadest ja nende vahetusest füüsikas, Jaak Kikas, "Tähenduse teejuhid" 18.09.2020 TÜFI emeriitprofessor Jaak Kikas kirjutab, et füüsika võib ammenduda kahel erineval viisil: me kas saame kõik teada või kaotame huvi.
Good-bye X-rays? New scanner technology sees through things, Marian Männi, Research in Estonia 15.09.2020 Müüontomograafia arendamisel, kus röntgenaparaati asendab kosmiliste kiirte tekitatud signaali analüüsiv tehisintellekt, tegutseb TÜFI ioniseeriva kiirguse füüsika vanemteadur Madis Kiisk.
Siiri Suursoo: kas kiirgusoht hüüab tulles? Siiri Suursoo, Postimees 06.07.2020 TÜFI kiirguskaitse teadur Siiri Suursoo kirjutab, et juuni lõpus õhus levinud radioaktiivsed Cs-137, Cs-134, Co-60, Ru-103 isotoobid ei saanud pärineda looduslikust allikast, kuid üliväikese koguse tõttu inimestele ja keskkonnale ohtu ei kujutanud.
Mis on see kliima, mis muutub?, Piia Post, Sirp 20.07.2020 TÜFI meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post selgitas "kliima" mõiste erinevaid käsitlusi.
Gravitatsioonist tumedas universumis, Laur Järv ja Madis Ligi, Kuku "Kuue samba taga" 11.05.2020 Pilk uurimistöösse, mille eest pälvisid 2020. a riigi teaduse aastapreemia täppisteadustes TÜFI teoreetilise füüsika vanemteadurid Laur Järv, Manuel Hohmann ja Margus Saal.
Eriolukord lõi õhu puhtamaks ka Emajõelinnas, Aet Rebane, Tartu Postimees 29.04.2020 TÜFI keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen ja õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik rääkisid pandeemia mõjust õhukvaliteedile kaug- ja lähiseire pilgu läbi.
Kas puudega kütmine ohustab tervist? Marko Kaasik, Postimees 14.02.2020 TÜFI õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik annab ülevaate Eesti välisõhu saastatusest.
Riigi teaduspreemiad 2020, Sirp 06.02.2020 Aastapreemia täppisteaduste alal pälvisid Laur Järv, Manuel Hohmann, Margus Saal tööde tsükli "Laiendatud geomeetrilised gravitatsiooniteooriad" eest
Antimikroobsete pinnakatete arendamine, Angela Ivask ja Vambola Kisand ERR Nutikas 30.01.2020 [audio] KBFI vanemteadur Angela Ivask ja TÜFI materjaliteaduse vanemteadur Vambola Kisand rääkisid uudsete mikroobidevastaste pinnakatete tehnoloogia loomisest. Tööd toetab ETAGi arendusgrant.
Miks on kliima hüplikuks muutunud? Piia Post ja Marek Strandberg "Kukkuv õun" 26.01.2020 [audio] Atmosfäärist, kliimast, ennustamisest ja mõõtmiste vajalikkusest vestlevad TÜFI meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post ning saatejuht Marek Strandberg.
Kunstnik ja füüsik panevad tartlased Vesuuvi põhjustatud võnkeid tundma, Novaator 25.01.2020 Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan ja selle põhjustatud võnkeid saab nüüdsest omal nahal tajuda ka Tartu Ülikooli kunstimuuseumis. Selle harukordse kogemuse tegid võimalikuks kunstnik Taavi Suisalu ja füüsik Siim Pikker.
Need silmapaistvad Eesti teadlased esitati riigi teaduspreemiatele, Heureka 13.01.2020 TÜFIst on kandidaatide seas pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest emeriitprofessor Hannes Tammet, teadusliku avastusel põhineva leiutise eest biomehaanika dotsent Arved Vain ning aastapreemiale täppisteadustes teoreetilise füüsika vanemteadurid Laur Järv, Manuel Hohmann, Margus Saal.
Üheksa Eesti loodusteadlast valiti maailma mõjukaimate sekka, Postimees 19.11.2019 Clarivate Analytics statistika kohaselt kuulub maailma 6000 enim tsiteeritud teadlaste hulka maateaduste valdkonnas TÜFI keskonnafüüsika professor Heikki Junninen.
Miks meil Eestis hetkel nii soe on? Kanal 2 Reporter 17.11.2019 (video) Kliimamuutuseid kommenteerib TÜFI keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen.
First research results from the Estonian-Finnish FinEstBeAMS beamline, Research Estonia 15.11.2019 Recently, the first research paper was published based on experiments conducted on the new Estonian-Finnish beamline FinEstBeAMS, which has been constructed at the MAX IV synchrotron radiation centre located in Lund, Sweden.
Eesti füüsikud Šveitsis: kvantarvuti pole kaugel, aga praegu pole seda kellelgi, ERR Novaator 16.10.2019 (video) ETV Pealtnägija käis Šveitsis vaatamas, kuidas TÜ füüsika vilistlased Roland Matt ja Ants Remm töötavad ETH Zürichis eksperimentide kallal, mis võiksid aidata luua kvantarvutes vajaliku tehnoloogia. Kvantarvutite potentsiaali ja hetkeseisu kommenteerib samas loos TÜFI teoreetilise füüsika teadur Veiko Palge.
Esimesed teadustulemused Eesti-Soome FinEstBeAMS kiirekanalilt, ERR Novaator 15.10.2019 Eesti-Soome kiirekanal Rootsis Lundis asuvas MAX IV sünkrotronkiirguse keskuses andis esimese teaduspublikatsiooni, TÜFI röntgenspektroskoopia labori ilus töövõit.
Udukogud selgeks, Vikerraadio "Labor" 29.09.2019 Tartu Ülikooli juurde loodavast valgusteaduse keskusest ja seal toimuma hakkavatest arvutusliku kuvamise uuringutest räägib füüsikalise optika vanemteadur Heli Lukner.
Maa ON ümmargune. Teadlaste ÖÖ Cavendishi eksperiment õnnestus, Aime Jõgi, "Tartu Postimees" 28.09.2019 Teadlaste öö festivali raames kordasid Tartu füüsikud ajaloolist Cavendishi katset gravitatsioonijõu mõõtmiseks, selgitusi jagas TÜFI professor Jaak Kikas.
Kvantarvutid, ERR "Uudishimu tippkeskus" 26.09.2019 (video) Kvantarvutid tõotavad maailma mitmeski mõttes paremaks muuta, kuid võivad samas seada ohtu ka meie e-riigi, kommenteerib TÜFI teoreetilise füüsika teadur Veiko Palge.
Tõravere aparaadid mõõdavad osakesi nii Antarktikas kui CERNi kiirendis, Kaspar Koort, "Tartu Postimees" 25.09.2019 TÜFI keskkonnafüüsika laboriga seotud ülikooli parima spin-off-ettevõtte "Airel" konstrueeritud kõrgtehnoloogilised spektromeetrid mõõdavad õhus lendlevaid üliväikeseid aerosooliosakesi.
Teadlane tutvustab tuleviku tehnoloogiat: viirastuslik valgus annab kaamerale supervõimed, Heli Lukner "Heureka" 22.09.2019 TÜFI füüsikalise optika vanemteadur Heli Lukner kirjutab Postimehes, kuidas ühepiksliline kaamerasilm ja vahelduvate mustritega laservälk võimaldavad tänu tarkadele arvutusalgoritmidele luua pildi ka nurga taha peidetud objektidest.
Valgusteaduse keskuse loomine Tartu Ülikoolis, Heli Lukner ja Liis Seljamaa, Kuku 19.09.2019 TÜ teadlased asuvad ellu viima mahukat viieaastast projekti, mille käigus luuakse valgusteaduse keskus. Euroopa Komisjonilt saadi selleks 2,5 miljonit eurot. Projekti koordinaator, TÜFI füüsikalise optika vanemteadur Heli Lukner selgitab.
First scientific article from FinEstBeAMS: exploring ionic liquids, MAX-IV Lab 18.09.2019 Uurimistöö Soome-Eesti kiirekanalil MAX-IV sünkrotronil Lundis andis esimese teadusartikli, selle juhtivad autorid on TÜFI röntgenspektroskoopia teadur Ivar Kuusik ja materjaliteaduse vanemteadur Vambola Kisand.
Kuidas edendada elu Läänemere maades kaugseire abil? Karin Pai ja Piia Post, Tartu Ülikooli uudised 13.09.2019 Rahvusvahelises kaugseire sügiskoolis Võrumaal Kubijal saavad kokku noored teadlased ja üle maailma tunnustatud eksperdid, et arutleda, kuidas teha elu Läänemere maades kaugseire abil paremaks.
Maastik sinise päikesega, Triinu Soikmets "Sirp" 13.09.2019 Fotonäitusi on Physicumi galeriis varemgi korraldatud, kuid Kristel Schwede projekt on omapärane selle poolest, et sildab maalikunsti kui galerii põhitemaatika ja fotograafia.
Tartlased peavad kõige tähtsamaks oma puhast elukeskkonda, Mari-Liis Männik, Urmas Klaas ja Piia Post, Raadio "Elmar" 29.09.2019 Keskkonnateemalises saates «Maa (e)est!» käisid külas Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Ülikooli teadlane Piia Post.
Inimtekkelist kliima soojenemist ennustati juba enam kui sada aastat tagasi, Marko Kaasik, Maaleht 22.08.2019 TÜ füüsika instituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik selgitab, kuidas Antarktika jääkilpi talletunud märgid näitavad, et ilmastik on viimaste sadade tuhandete aastate jooksul kõikunud päris palju, aga ei ole kunagi varem nii järsult soojenenud.
Õhusaastatuse vähendamine ei hoogusta globaalset soojenemist, ERR Novaator 01.08.2019 Õhu puhastamine saasteosakestest ei hoogusta globaalset soojenemist seni kardetud määral, selgus eile teadusajakirjas Nature ilmunud uuringust, mille juhtautor on TÜFI atmosfäärifüüsika vanemteadur Velle Toll.
Primitiivne pidžin-mõtlemine ja vastav väljendusvõime, Peeter Saari "Postimees" 23.07.2019 Emakeelsest teaduskeelest loobumisel ähvardab meid keskpärane mõtteruum, mida iseloomustab üksnes eesti-inglise keele vaesestunud-lihtsustunud segu, kirjutab akadeemik, TÜFI laineoptika professor Peeter Saari.
Kuidas metsaõhk kliimat mõjutab, Horisont 4/2019 Intervjuu TÜFI keskkonnafüüsika professori Heikki Junnineniga.
Konverents gravitatsiooni geomeetrilistest alustest, Laur Järv ja Priit Ennet, Vikerraadio "Labor" 30.06.2019 (audio) Kas gravitatsioon tuleneb aegruumi kõverusest, väändest või mittemeetrilisusest, ning kas Einsteini üldrelatiivsusteooriat peaks laiendama või modifitseerima, rääkis TÜFI teoreetilise füüsika vanemteadur Laur Järv.
Kas teaduslik tõde on valitsusele ebamugav? Marko Kaasik, Postimees 03.06.2019 Vaimupimeduse abil valitsemine on ajaloost tuntud ja ikka halvasti lõppenud, kirjutab TÜFI vanemteadur ja Eestimaa Rohelised aseesimees Marko Kaasik.
Ajalooline foto mustast august, Vikerraadio 11.04.2019 TÜFI teoreetilise füüsika vanemteadur Laur Järv avas suure teadussaavutuse tagamaid.
Tartu ülikooli teadlased arendavad tulevikutelefoni, ETV+ "Aktualnaja kamera" 28.03.2019 (video vene keeles) Räägivad TÜFI materjaliteaduse ja rakendusfüüsika vanemteadur Raivo Jaaniso ning materjaliteaduse doktorant Artjom Berholts.
Graphene nose will be a canary in your pocket, Sven Paulus, "Life in Estonia" magazine Spring 2019 (lk 36-38) TÜFI sensortehnoloogiate laboris arendatav gaasisensori tehnoloogia on üheks osaks üleeuroopalisest hiigelprojektist "Graphene Flagship".
Maailma kliimast, "Vahetund Tartu Postimehega" 19.03.2019 (audio) TÜFI meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Posti kommenteerib viimasel ajal jõudsalt hoogu kogunud kliimastreikide kampaaniat ning räägib oma arusaamadest maailma kliima tuleviku osas.
Kas süsinikuneutraalne Eesti on päriselt teostatav? Kaspar Koort, Tartu Postimees, 18.03.2019 TÜFI meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Posti kommenteerib süsinikuneutraalse majanduse võimalikkust.
Füüsik Marco Kirm pidas inauguratsiooniloengu, Novaator 06.03.2019 Kuidas valguse abil tahkiste saladusi paljastada rääkis oma inauguatsiooniloengul eksperimentaalfüüsika professor Marco Kirm.
Mürke seirava sensori arendus Tartu Ülikoolis, Raivo Jaaniso ja Liis Seljamaa, "Kuku" 27.02.2019 TÜFIs arendatavatest gaasisensoritest räägib materjaliteaduse ja rakendusfüüsika vanemteadur Raivo Jaaniso.
Nutinina päästab elusid, Greete Palmiste, "Eesti Ekspress" 27.02.2019 Tartu Ülikooli sensor- ja kiletehnoloogiate teadlaste loodud nn nutinina suudab õhust tuvastada tervist kahjustavaid gaase ja pakub mobiiltelefonide tootjatele alternatiividest tunduvalt odavama täienduse.
Tartu Ülikoolis valmis tulevikutelefoni prototüüp, Randel Kreitsberg, Novaator 27.02.2019 TÜFI sensortehnoloogiate labori töö õhus lenduvaid toksilisi aineid tundva "tehisnina" arendamisel on jõudnud prototüübini, mida tutvustati Barcelonas Mobile World Congressil.
Kliimamuutustest arusaamine algab füüsika põhitõdedest, Toomas Kukk ja Piia Post, "Eesti Loodus" 02/2019 lk 46-49 Nii ilmavaatlustest kui ilmamudelitest räägib TÜFI meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post.
Eesti teaduse tippmasin on lõpuks valmis, Villu Päärt, Postimees 10.01.2019 Eesti-Soome kiirekanal uuel sünkrotronkiirguse allikal MAX-IV laboris (Lundis, Rootsis) on vaatamata vahepealsele "finantsilisele turbulentsile" valmis, selgitab TÜFI elektronspektroskoopia professor Ergo Nõmmiste.
Atmosfäärifüüsika ja aerosoolifüüsika, Heikki Junninen ja Marek Strandberg, Kuku raadio "Kukkuv õun" 25.11.2018 (audio) Kuidas väikesed osakesed atmosfääris mõjutavad pilvede teket ja kliimat, selgitab TÜFI atmosfäärifüüsika vanemteadur Heikki Junninen.
Talv läheneb ja kohale jõuavad ka tormid, Piia Post, Maaleht 24.11.2018 TÜFI meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post kirjutab, kuidas kõige enam tormipäevi on Eestis novembrist jaanuarini, mil neid tuleb ette keskeltläbi paaril päeval igas kuus.
Saada Nobeli preemiat pole raketiteadus, Peeter Saari, Heureka 27.10.2018 TÜFI laineoptika professor, akadeemik Peeter Saari avab tänavuste Nobeli füüsikapreemiateni viinud ideede lihtsuse.
Maapealse energiat tootva Päikese käivitamine on suur katsumus, Kaarel Piip, Peeter Paris, Forte 24.10.2018 TÜFI plasmafüüsika labori teadlased kirjutavad rahvusvahelise eksperimentaalse termotuumareaktori ITER projektist ja oma osast selle arendamisel.
ÜRO kliimapaneeli raportist, Piia Post ja Mirko Ojakivi, Vikerraadio "Uudis+" 09.10.2018 (audio) TÜFI meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post kõneles kliima soojenemisest, erinevatest mõjudest ja vaatlustest.
Laseri võimas haare, Heli Lukner ja Priit Ennet, Vikerraadio "Labor" 07.10.2018 (audio) TÜFI füüsikalise optika vanemteadur Heli Lukner räägib, kuidas tänavused füüsikanobelistid on leiutanud laserpintsetid ja andnud laserkiirele tublisti ka võimsust juurde.
Välistöötajad hoiavad eesti teaduskeelt, Merilyn Merisalu, Universitas Tartuensis 8/2018. TÜ füüsika instituudis töötavad sakslased Manuel Hohmann ja Stefan Groote ning soomlane Juha Matti Linnanto suhtlevad vabalt eesti keeles.
Imeline teadus: sinavad metsad ja kuum kevad, Heikki Junninen ja Alo Lõhmus, Äripäeva raadio 17.05.2018 (audio) TÜFI keskkonnafüüsika vanemteadur Heikki Junninen osales uurimuses, mis avastas, et ka Eesti männimetsadel on vihmapilvede esile kutsumise võime.
Stephen Hawkingi avastused ja hoiatused, Laur Järv, Priit Ennet, Vikerraadio "Labor" 18.03.2018 (audio) Maailmakuulus Briti füüsik Stephen Hawking edendas jõudsalt meie ettekujutust nii Suurest Paugust kui ka mustadest aukudest. Tema teaduspärandist annab populaarteadusliku ülevaate TÜFI teooreetilise füüsika vanemteadur Laur Järv.
Suri Stephen Hawking, Novaator 14.03.2018 (video) ERR saates "Aktuaalne kaamera" võttis Hawkingi töö kokku TÜFI asedirektor Laur Järv
Viiendik Eestit joob radioaktiivset kraanivett, Villu Päärt, Postimees 05.03.2018 TÜFI keskkonnafüüsikalabori vanemteadur Madis Kiisk ja keskkonnatehnoloogia teadur Taavi Vaasma rääkisid Postimehele, kuidas eemaldada joogiveest looduslikku radioaktiivsust.
Laboris juhtub asju, mida tasub jäädvustada, Aime Jõgi, Tartu Postimees 01.03.2018 TÜFI füüsikud Heli Lukner, Sandhra-Mirella Valdma ja Andreas Valdmann tõusid Vikipeedia teadusfotokonkursi pildiseeria kategoorias võitjateks tänu õnnelikule kokkusattumusele.
Kõige väiksemat kingitust Eesti riigile polegi võimalik näha, Aime Jõgi, Tartu Postimees 24.02.2018 TÜFI materjaliteadlane ja õppejõud Maido Merisalu on koos oma praktikumi tudengitega loonud skaneeriva elektronmikroskoobi ioonkahuriga Eesti Vabariigi kontuurkaardi imeväikesele pinnale, mida palja silmaga ei näe.
Arvi Freiberg: paradoks - elame e-riigis, aga peame teadust liiga kalliks, Arvi Freiberg, Postimees 13.01.2018 Nii nagu Maa kumerus jääb oma hiiglaslikkuses mõnedele märkamata, nii kipub ka teaduse lai haare paljude jaoks pahatihti tema rahastamisele kuluvate summade varju jääma, kirjutab akadeemik Arvi Freiberg.
Eesti teadlased maailma keerulisima masina arendusel, Kaur Maran, Postimees 23.10.2017 Postimees käis külas eesti füüsikutel, kes teevad kaasa maailma keerulisima masina ehitamises, sihiks ei midagi vähemat kui (suhteliselt) puhas ja piiramatu energia.
Võistluse parimate välkloengute keskmes olid innovatsioon meditsiiniteadustes, iidne hambakivi, Eesti vaimulike usuvoolud ja kuuemõõtmelised kujutised.