Plasmafüüsika laboris uuritakse füüsikalisi ja keemilisi protsesse, mis toimuvad nii gaaslahendusplasmas kui ka plasmaga töödeldavates objektides (tahkised, vedelikud). Plasma ergastamiseks keskmistel ja atmosfäärilähedastel rõhkudel kasutatakse alalis-, impulss- ja kõrgsageduspinget ning lühikesi laservälkeid. Põhiline, kõiki labori erinevaid uurimisvaldkondi ühendav eksperimentaalne meetod on plasmaspektroskoopia, mis koos elektriliste ja optiliste mõõtmisandmetega on tulemuste interpreteerimise/modelleerimise baasiks.
Tähtsamad uurimissuunad:
Indrek Jõgi 26.02.2022 Inseneerias: Ükskord me saame tehispäikese niikuinii!
Indrek Jõgi 13.02.2022 ERR "Päevakajas": Edukaimast tuumasünteesikatsest Suurbritannias ning termotuumaenergeetika eelistest võrreldes tuumaenergeetikaga
Jasper Ristkok 11.02.2022 Eesti Teaduste Akadeemias: Uus energiaallikas: tuumasünteesireaktor
Indrek Jõgi 9.02.2022 Novaatoris rubriigis Tehnika: Murdeline katse tõi lähemale tähtede energiaallika, intervjuu ERR "Aktuaalses kaameras"
Jasper Ristkok 7.02.2022 Novaatoris rubriigis Teadus 3 minutiga: Eesti teadlased aitavad päästa inimkonda energiakriisist
Jüri Raud 11.04.2021 ERR "Päevakajas": Potentsiaalne vähiravi plasmaaktiveertud vedeliku abil
Sirli Raud 08.04.2021 Novaatoris rubriigis Tervis: Gaasplasma võib aidata tulevikus vähktõbe ravida
Indrek Jõgi 10.11.2020 Novaatoris rubriigis Tehnika: Õunad ja sõõrikud inspireerivad teadlasi looma tuleviku tuumareaktoreid
Indrek Jõgi 06.10.2020 Tartu Postimehes: Tartu ülikoolis algab viis uuringut koroonaviirusega seotud probleemide lahendamiseks
Indrek Jõgi ja Peeter Paris 29.07.2020 ajakirjas Director: Astakümneid ehitatud tehispäike hakkab varsti voolu andma
Indrek Jõgi 22.03.2019 Novaatoris rubriigis Tehnika: TÜ plasmafüüsikud arendavad tehnoloogiat, mis aitab õhku puhastada
Kaarel Piip ja Peeter Paris 24.10.2019 Fortes rubriigis Horisont: Maapealse energiat tootva Päikese käivitamine on suur katsumus
Kaarel Piip ja Peeter Paris 22.11.2017 Novaatoris rubriigis Tehnika: Eesti teadlased panustavad maailma suurima termotuumareaktori käivitamisse
Matti Laan 16.12.2015 ERR Pealtnägijas: Peadpööritavalt keerulisest ja kallist fusioon-energia projektist, kus löövad kaasa ka Eesti teadlased
Oktoobris 2017 olid meil planeeritud kaks nädalat pikosekundilise laseri LIBS mõõtmised Tartus ja nende võrdlus meie umbes 10 nanosekundilise välkepikkusega laseri abil tehtud mõõtmistega. Kuna laserite välkepikkuste erinevus on umbes 100 korda, võiks pikosekundilise laseri korral oodata vesiniku isotoopide paremat spektraalset lahutust registreeritavas spektris.
Jelena Butikova planeeritud saabumine oli 2. oktoobri pealelõunal ja laser pidi DHLiga saabuma järgmisel päeval. Üllatusena saabus aga pakk laseriga veel pisut enne Jelenat ja tal õnnestus jälgida, milliseid pingutusi me tegime, et pakk laseriga üldse majja saada. Nimelt selgub, et ükski Physicumi uks pole ette nähtud laotõstukis abil kauba sisse-väljaviimiseks. Kärutasime laseriga käsitsi kõleda tuule käes eesukse juurest tagauksele, kus Vello juhendamisel tuli lävepakule asetada ligane roostes terasplaat ja kui Rocla laotõstuk siiski takerdus uksepiidale, siis seda edasi lohistada puhtalt toore jõu abil.
Katsedki ei läinud tõrgeteta, peale ettevalmistustöid (jahutusvedeliku hankimine ja sissevalamine ning laseri sünkroniseerimine spektreid registreerivate kaameratega) juhtus laseri kordussageduse muutmisel, et see lõpetas ootamatult generatsiooni. Jelena pikkade konsultatsioonidega nii Leedu tootjate kui ka Riia kolleegidega õnnestus generatsioon taastada, nii et tegelike proovidega saime alustada mõõtmisi siis juba järgmise nädala esmaspäeval, 9. oktoobril. Edasine sujus kenasti – väikesi probleeme oli justeerimisega ja võimaliku tulemuste sõltuvusega justeeringust.
Laseri tagasisaatmine Riiga jäi meie kanda. Siin üllatas DHL meid 800€ arvega. Otsing internetis võimaldas leida teise 10x odavama kullerfirma, millel küll puudus kauba kindlustus. Umbes 30000€ maksvat õrna seadet enda vastutusele ei soovinud võtta ja seega tuli leida ka kindlustusfirma, mille osas If tegi päris meeldivat koostööd. Ülejäänud kindlustusfirmad põhiliselt tänasid vaid nende poole pöördumise puhul.
Edasine sõltub katsetulemuste headusest ja andmetöötluse edukusest.