Plasmafüüsika laboris uuritakse füüsikalisi ja keemilisi protsesse, mis toimuvad nii gaaslahendusplasmas kui ka plasmaga töödeldavates objektides (tahkised, vedelikud). Plasma ergastamiseks keskmistel ja atmosfäärilähedastel rõhkudel kasutatakse alalis-, impulss- ja kõrgsageduspinget ning lühikesi laservälkeid. Põhiline, kõiki labori erinevaid uurimisvaldkondi ühendav eksperimentaalne meetod on plasmaspektroskoopia, mis koos elektriliste ja optiliste mõõtmisandmetega on tulemuste interpreteerimise/modelleerimise baasiks.
Tähtsamad uurimissuunad:
Image
![]() | Indrek Jõgi labori juhataja plasmatehnoloogia kaasprofessor E-post: indrek.jogi@ut.ee Telefon: +372 737 5565 Kabinet: D406 CV, projektid, publikatsioonid, õppetöö: ETIS Juhendamised: UT DSpace |
Image
![]() | Peeter Paris optika ja gaaslahenduse kaasprofessor E-post: peeter.paris@ut.ee Telefon: +372 737 5547 Kabinet: D407 CV, projektid, publikatsioonid, õppetöö: ETIS Juhendamised: UT DSpace |
Image
![]() | Jüri Raud plasmaspektroskoopia kaasprofessor E-post: juri.raud@ut.ee Telefon: +372 737 5567 Kabinet: D408 CV, projektid, publikatsioonid, õppetöö: ETIS Juhendamised: UT DSpace |
Image
![]() | Rasmus Talviste plasmatehnoloogia teadur E-post: rasmus.talviste@ut.ee Kabinet: D409 CV, projektid, publikatsioonid, õppetöö: ETIS |
Image
![]() |
Toomas Plank
|
Jasper Ristkok | |
Rahvusvahelised projektid
Jooksvad projektid:
Hiljutises koostööprojektis juhtiva energeetika- ja automaatikavaldkonnas tegutseva ettevõttega ABB uurisime mitmesugustes seadmetes kasutatavate gaaside ionisatsiooni ja elektron-kleepuvuse karakteristikuid (tulemused on esitatud artiklis ja andmebaasis LXCAT).
Eesti-sisesed projektid
Jooksvad ettevõtluskoostöö projektid:
Lähimineviku suuremad ettevõtluskoostöö projektid on seotud põlevkivi kvaliteedi analüüsiga LIBS meetodil (koostöö Põlevkivi Kompetentsikeskusega ja põlevkivi kaevandavate/ töötlevate ettevõtetega) ning puidu plasmatöötlusega (koostöös Puidutöötlemise ja Mööblitootmise Kompetentsikeskusega Tsenter).
Jooksvad teadusprojektid:
Hiljuti lõppesid meie labori osalusel kaks teadusprojekti:
SARS-CoV-2 sihtgrandi töötati välja plasmatehnoloogial põhinev respiratoorsete viiruste siseõhust eemaldamiseks sobiva seadme prototüüp. Lisaks testiti projektis koostöös ettevõttega Captain Corrosion OÜ mitmeid pindade steriliseerimiseks sobivaid lahendusi ja nendest oli sobivaim UVC kiirgusel põhinev seade.
Iram Tufail 2022; Fast Assessment of Oil Shale Quality by Spectral Methods, juh. J. Kalda (TalTech) and M. Laan
Kalev Erme 2019; The effect of catalysts in plasma oxidation of nitrogen oxides, juh. I. Jõgi
Fred Valk 2017; Nitrogen emissioon spectrum as a measure of electric field strength in low-temperature gas discharges, juh. M. Aints ja P. Paris
Rasmus Talviste 2016; Atmospheric-pressure He plasma jet: effect of dielectric tube diameter, juh. I. Jõgi
Kaarel Piip 2016; Development of LIBS for in-situ study of ITER relevant materials, juh. M: Laan ja P. Paris
Jüri Raud 2009; Study of negative glow and positive column regions of capillary HF discharge, juh. M. Laan
Raavo Josepson 2008; Photoinduced field-assisted electron emission into gases, juh. M. Laan
Indrek Jõgi 2007; Conduction mechanisms in thin atomic layer deposited films containing TiO2 , juh. K. Kukli ja M. Laan
Villu Repän 2004; Low current mode of negative corona, juh. M. Laan
Toomas Plank 2002; Positive corona at combined DC and AC voltage, juh. A. Haljaste
S. Beskhlebny 2000; Optical and electrical investigation of single-electrode high-frequency discharge in air in frequency range of 0.15-1.5 MHz.(in Russian), juh. K. Kudu, A. Zhukhov
Peeter Paris 1994; Initiation of corona pulses, juh. M. Laan
Hans Korge 1992; Investigation of negative point discharge in pure nitrogen at atmospheric pressure, juh. M. Laan
Ants Haljaste 1988; Study of spatio-temporal development of unipolar HF discharge, juh. K. Kudu
Märt Aints 1988; Formation of single-electrode high-frequency discharge at mixed voltages, juh. K. Kudu
Jaan Susi 1986; Spectroscopic study of pulsed HF discharge in nitrogen, juh. M. Laan
Matti Laan 1980; Comparative study of DC corona pulses and initial stage of HF discharge, juh. K. Kudu
Jasper Ristkok 2021; Laserindutseeritud plasma temperatuuri ja elektronide tiheduse karakteriseerimine ruumis ning ajas, juh. I.Jõgi, P. Paris
Carl-Thomas Piller 2020; Kõrgsageduslik plasmajuga kontrollitud gaasikeskkonnas: karakteriseerimine ja kasutamine deioniseeritud vee töötlemisel, juh. J. Raud ja S. Raud
Lauri Hämarik 2016; Laetud osakeste dünaamika volframi laserindutseeritud plasmas, juh. K. Piip
Erik Levoll 2015; Molekulaarse lämmastiku kiirgusspektri sõltuvus taandatud elektrivälja tugevusest, juh. I. Jõgi
Kalev Erme 2014; NO oksüdeerimine osooniga ja reaktsioonisaaduste adsorptsioon TiO2 pinnal, juh. I. Jõgi
Anari Jalakas 2014; Osooni genereerimise efektiivsuse sõltuvus taandatud elektrivälja tugevusest kunstõhus, juh. P. Paris, T. Plank
Kaarel Piip 2012; Laserindutseeritud plasma ruumiliselt lahutatud karakteristikud W märklaua korral, juh. P. Paris
Riho Kägo 2010; Süsihappegaasi mõju teravikkoroona fotoioniseeriva kiirguse tekkele ja neeldumisele õhus, juh. A. Haljaste
Kätlin Hein 2009; Atomaarse hapniku genereerimine kõrgsagedusplasmas, juh. M. Laan
Fred Valk 2005; Elektrivälja tugevuse määramine gaaslahenduses lämmastiku kiirgusspektri abil, juh. P. Paris
Henri Roostoja 2005; Mag (3+2) Koolituse andmebaas Lõuna Politseiprefektuurile, juh. T.Plank
Leho Roots 2004; Alalispinge teravikkoroona fotoioniseeriva kiirguse neeldumine õhus, juh. A.Haljaste
Raavo Josepson 2004; Negatiivne koroona N2+O2 segudes, juh. M.Laan
Indrek Jõgi 2003; Tunnelvoolud kilesüsteemides, juh. M.Laan ja H.Käämbre
Jüri Raud 2001; High-frequency capillary discharge in helium, juh. M.Laan
Villu Repän 1996; Negatiivse koroona tekkemehhanismi uurimine, juh. M.Laan
Toomas Plank 1995; Elektronegatiivsete lisandgaaside mõju koroonastriimerite kordussagedusele atmosfääri õhus, juh. A.Haljaste
Robin Reino 2023; Näiline efektiivne ionisatsioonikoefitsient erinevates CO2:Ar gaasisegudes, juh. R. Talviste
Ingrem Laanepere 2023; Tuumasünteesi reaktori ITER jaoks asjaomaste materjalide karakteriseerimine kalibratsioonivaba laser-indutseeritud plasma spektroskoopia meetodil, juh. P. Paris, I. Jõgi
Aaro Abolkaln 2019 Deioniseeritud vee aktiveerimine plasmaga, selle mõju vähirakkude
elulemusele, juh. J. Raud, S. Raud
Jasper Ristkok 2019; Laserindutseeritud plasma ruumiline ning ajaline areng argoonis ja lämmastikus, juh. I.Jõgi
Carl-Thomas Piller 2017; Argooni metastabiilse aatomi 1s5 kontsentratsiooni leidmine kasutades reguleeritava lainepikkusega laserit, juh. J.Raud
Uku Püttsepp 2016; Raskesti nakkuvate polümeeride liitmine plasmatöötluse abil, juh. I.Jõgi
Martin Kortspärn 2016; Spektrijoonte omaneeldumine volframi laserindutseeritud plasmas, juh. K.Piip
Lauri Hämarik 2014; Volframi laserindutseeritud plasma: vooluimpulsid ja kiirguse ruumiline jaotus, juh. K.Piip
Marti Laast 2013; Temperatuuri määramine spektraalsel meetodil argooni atmosfäärirõhulises kõrgsagedusplasmas, juh. J. Raud
Erik Levoll 2013; Lämmastikoksiidi eemaldamine plasma toimel, juh. I. Jõgi
Kalev Erme 2012; Lämmastikoksiidi oksüdeerimine osooni ja katalüsaatori koostoimel, juh. Indrek Jõgi
Anari Jalakas 2011; Laserablatsiooniga kaasnevate elektriliste signaalide mõõtmine, juh. Märt Aints
Kaarel Piip 2010; Kalibratsioonivaba LIBS plasma diagnostikas, juh. P. Paris.
Allan Lepp 2010; Laserindutseeritud plasma spektroskoopia -innovatiivne meetod põlevkivi kvaliteedi hindamiseks reaalajas, juh. P. Paris.
Jevgeni Makarov 2010; Elektrotehnika praktikumitöö "Alalisvoolumootori uurimine" ülesseadmine - juh. H. Korge.
Siim Tolk 2009; Échelle spektromeetri kasutamine laser-indutseeritud plasma spektroskoopias, juh. Peeter Paris.
Mikk Viidebaum 2009; Elektronide ruumilise jaotuse määramine gaaslahendusplasmas optilise kiirguse kaudu , juhendaja Fred Valk
Riho Kägo 2008; Täiendava süsihappegaasi mõju teravikkoroona fotoioniseeriva kiirguse tekkele ja neeldumisele õhus, j. A. Haljaste
Artur Tamm 2008; Lämmastiku molekulaarse iooni ergastatud seisundi põrkelise kustutamise kiiruskoefitsiendi spektroskoopiline määramine, j. F. Valk
Grete Belõi 2008; Alumise elektroodi kareduse mõju metall-isolaator-metall struktuuri elektrilistele omadustele, j. I. Jõgi
Andres Piibeleht 2008; NOx kõrvaldamine gaaslahenduse ja fotokatalüsaatori koosmõjul: eksperimendi arvutijuhitavaks tegemine. Vookontrollerite juhtimine, j. I. Jõgi
Veiko Vunder 2008; NOx kõrvaldamine gaaslahenduse ja fotokatalüsaatori koosmõjul: eksperimendi arvutijuhitavaks tegemine. CCD kaamera juhtprogrammi valmistamine, j. I. Jõgi
Kätlin Hein 2007; Atomaarse hapniku genereerimine kõrgsagedusplasmas, j. M. Laan
Mihkel Rähn 2006; Mitteiseseisva elektrilahenduse volt-ampertunnusjoon sõltuvalt fotokatoodi omadustest, j. P.Paris, F.Valk
Margus Härk 2006; NOx kõrvaldamine gaaslahenduse abil, j. I.Jõgi
Rain Sirendi 2005; Koroonalahendusel baseeruva elektrostaatilise välja anduri uurimine, j. M.Aints
Airi Tullino 2005; Digitaalkaamera kasutamine interferentsikatsetes, j. M.Laan
Tanel Tetlov 2005; Arvutiriistvara I praktikumitöö: WiFi ruuteri konfigureerimine, j. T. Plank
Janar Haidak 2004; Serverite ja teiste elektroonikaseadmete taaskäivitussüsteem, juh. T.Plank
Kairit Mikkel 2004; RAID Tehnoloogia, juh. T.Plank
Siim Oks 2003; Elektrotehnika praktikumitööd: "Kolmefaasilise asünkroonmootori karakteristikute uurimine " ja "Elektriarvesti kalibreerimine", juh. H. Korge ja O. Saks
Harti Kiveste 2003; Windows'i asendamisest Linux'iga , juh. T.Plank ja J.Kiho
Henri Roostoja 2003; GPRS andmeside, juh. T.Plank
Fred Valk 2003; Lämmastiku kiirgusspekter elektrivälja tugevuse mõõturina gaaslahenduses, juh. P.Paris
Leho Roots 2002; Koroonalahenduse fotoioonsaagise uurimine, juh. A. Haljaste
Raavo Josepson 2002; Metall-dielektrikstruktuuri fotoindutseeritud emissioon lämmastikus, juh. M. M.Laan
Indrek Jõgi 06.05.2024 Kuue Samba taga: Milline on tuumasünteesil põhinevate energiaallikate hetkeseis?
Indrek Jõgi 09.02.2024 Novaator: Euroopa tuumasünteesi-reaktori elupäevad lõppesid uue rekordiga.
Indrek Jõgi 23.11.2023 Novaator: Euroopa teadlased valmistuvad järgmiseks suureks sammuks tuumasünteesis
Indrek Jõgi 04.08.2023 Vikerraadio Huvitaja: Aatompomm ja tuleviku tuumaenergia
Toomas Plank 28.07.2023 Sirp: Füüsiku pilk koroonale (kuid mitte ainult)
Indrek Jõgi 26.02.2022 Inseneerias: Ükskord me saame tehispäikese niikuinii!
Indrek Jõgi 13.02.2022 ERR "Päevakajas": Edukaimast tuumasünteesikatsest Suurbritannias ning termotuumaenergeetika eelistest võrreldes tuumaenergeetikaga
Jasper Ristkok 11.02.2022 Eesti Teaduste Akadeemias: Uus energiaallikas: tuumasünteesireaktor
Indrek Jõgi 9.02.2022 Novaatoris rubriigis Tehnika: Murdeline katse tõi lähemale tähtede energiaallika, intervjuu ERR "Aktuaalses kaameras"
Jasper Ristkok 7.02.2022 Novaatoris rubriigis Teadus 3 minutiga: Eesti teadlased aitavad päästa inimkonda energiakriisist
Jüri Raud 11.04.2021 ERR "Päevakajas": Potentsiaalne vähiravi plasmaaktiveertud vedeliku abil
Sirli Raud 08.04.2021 Novaatoris rubriigis Tervis: Gaasplasma võib aidata tulevikus vähktõbe ravida
Indrek Jõgi 10.11.2020 Novaatoris rubriigis Tehnika: Õunad ja sõõrikud inspireerivad teadlasi looma tuleviku tuumareaktoreid
Indrek Jõgi 06.10.2020 Tartu Postimehes: Tartu ülikoolis algab viis uuringut koroonaviirusega seotud probleemide lahendamiseks
Indrek Jõgi ja Peeter Paris 29.07.2020 ajakirjas Director: Astakümneid ehitatud tehispäike hakkab varsti voolu andma
Indrek Jõgi 22.03.2019 Novaatoris rubriigis Tehnika: TÜ plasmafüüsikud arendavad tehnoloogiat, mis aitab õhku puhastada
Kaarel Piip ja Peeter Paris 24.10.2019 Fortes rubriigis Horisont: Maapealse energiat tootva Päikese käivitamine on suur katsumus
Kaarel Piip ja Peeter Paris 22.11.2017 Novaatoris rubriigis Tehnika: Eesti teadlased panustavad maailma suurima termotuumareaktori käivitamisse
Matti Laan 16.12.2015 ERR Pealtnägijas: Peadpööritavalt keerulisest ja kallist fusioon-energia projektist, kus löövad kaasa ka Eesti teadlased
Oktoobris 2017 olid meil planeeritud kaks nädalat pikosekundilise laseri LIBS mõõtmised Tartus ja nende võrdlus meie umbes 10 nanosekundilise välkepikkusega laseri abil tehtud mõõtmistega. Kuna laserite välkepikkuste erinevus on umbes 100 korda, võiks pikosekundilise laseri korral oodata vesiniku isotoopide paremat spektraalset lahutust registreeritavas spektris.
Jelena Butikova planeeritud saabumine oli 2. oktoobri pealelõunal ja laser pidi DHLiga saabuma järgmisel päeval. Üllatusena saabus aga pakk laseriga veel pisut enne Jelenat ja tal õnnestus jälgida, milliseid pingutusi me tegime, et pakk laseriga üldse majja saada. Nimelt selgub, et ükski Physicumi uks pole ette nähtud laotõstukis abil kauba sisse-väljaviimiseks. Kärutasime laseriga käsitsi kõleda tuule käes eesukse juurest tagauksele, kus Vello juhendamisel tuli lävepakule asetada ligane roostes terasplaat ja kui Rocla laotõstuk siiski takerdus uksepiidale, siis seda edasi lohistada puhtalt toore jõu abil.
Katsedki ei läinud tõrgeteta, peale ettevalmistustöid (jahutusvedeliku hankimine ja sissevalamine ning laseri sünkroniseerimine spektreid registreerivate kaameratega) juhtus laseri kordussageduse muutmisel, et see lõpetas ootamatult generatsiooni. Jelena pikkade konsultatsioonidega nii Leedu tootjate kui ka Riia kolleegidega õnnestus generatsioon taastada, nii et tegelike proovidega saime alustada mõõtmisi siis juba järgmise nädala esmaspäeval, 9. oktoobril. Edasine sujus kenasti – väikesi probleeme oli justeerimisega ja võimaliku tulemuste sõltuvusega justeeringust.
Laseri tagasisaatmine Riiga jäi meie kanda. Siin üllatas DHL meid 800€ arvega. Otsing internetis võimaldas leida teise 10x odavama kullerfirma, millel küll puudus kauba kindlustus. Umbes 30000€ maksvat õrna seadet enda vastutusele ei soovinud võtta ja seega tuli leida ka kindlustusfirma, mille osas If tegi päris meeldivat koostööd. Ülejäänud kindlustusfirmad põhiliselt tänasid vaid nende poole pöördumise puhul.
Edasine sõltub katsetulemuste headusest ja andmetöötluse edukusest.