I. Üldsätted

1. Füüsika instituut (edaspidi: instituut) on Tartu Ülikooli (edaspidi: ülikool) loodus- ja
täppisteaduste valdkonna koosseisu kuuluv instituut, mis juhindub oma tegevuses
kõrgharidusseadusest, Tartu Ülikooli seadusest, ülikooli põhikirjast, oma põhikirjast ja muudest
õigusaktidest. [jõustunud 01.01.2021]
2. Instituudi põhiülesanne on õppe- ning teadus- ja arendustöö tegemine ning ühiskonnale vajalike
teenuste osutamine füüsikas, materjaliteaduses ja nende siduserialadel.
3. Oma põhiülesande täitmiseks instituut
3.1. korraldab ja viib läbi teadus- ja arendustööd;
3.2. osaleb instituutide vahelistes, riiklikes ning rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides
ja -programmides;
3.3. koostab õppekavu ja teeb kinnitatud õppekavade alusel õppetööd;
3.4. osaleb füüsikaõpetajate koolitamises;
3.5. teeb täiendusõpet ja annab konsultatsioone oma erialadel;
3.6. täidab muid ülesandeid vastavalt ülikoolis kehtivale korrale.
4. Instituudi nimi inglise keeles on Institute of Physics.
 

II. Juhtimine

5. Instituudi kõrgeim otsustuskogu on instituudi nõukogu (edaspidi: nõukogu), mille koosseisu
kinnitab loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan (edaspidi: dekaan) instituudi direktori
ettepanekul. Nõukogu esimees on instituudi direktor.
6. Nõukogu on 15-liikmeline. Nõukogu koosseisu kuuluvad direktor, 3 üliõpilaste esindajat ning
üks direktori nimetatud liige. 10 nõukogu liiget valitakse instituudi täistööajaga akadeemiliste
töötajate hulgast.
7. Akadeemiliste töötajate esindajate valijaskonna moodustavad kõik instituudi akadeemilised
töötajad. Valimised on salajased ja toimuvad iga kolmanda aasta maikuus. Valimised kuulutab
välja instituudi direktor vähemalt kaks nädalat enne valimisi. Kandidaate võivad esitada
instituudi direktor, instituudi korralised professorid ja vähemalt kolm akadeemilist töötajat
ühiselt. Igal valijal on nii mitu häält, kui palju on valitavaid kohti. [jõustunud 14.05.2018]
7¹. Valimiste tulemused kinnitatakse pingereana. Kui mitu kandidaati saavad võrdse arvu hääli ja
pingerea alusel osutuks nõukogusse valituks rohkem kandidaate, kui nõukogus on vabu kohti,
siis korraldatakse nimetatud kandidaatide vahel uus hääletusvoor, milles igal valijal on üks hääl.
Kui mitu kandidaati saavad ka uues hääletusvoorus võrdse arvu hääli, otsustatakse nõukogu
liikmeks saamine loosi teel. Kui mitu kandidaati saavad võrdse arvu hääli ja on vaja välja
selgitada asendusliikmete järjekord pingereas, siis kandidaatide järjestus loositakse. [jõustunud 14.05.2018]

8. Akadeemiliste töötajate esindajad valitakse kolmeks aastaks. Valitud esindajate volitused
algavad 1. juulil. Akadeemiliste töötajate esindajate volitused kehtivad kuni uute esindajate
ametisse asumiseni. Kui akadeemiliste töötajate esindajast nõukogu liige ei saa nõukogu töös
osaleda, võib dekaan instituudi direktori esildise alusel kinnitada väljalangenud nõukogu liikme
asemele valimiste pingereast järgmise kandidaadi kuni väljalangenud liikme naasmiseni, kuid
mitte kauemaks kui järgmiste valimisteni.
9. Üliõpilaste esindajate valimise või määramise tingimused ja kord sätestatakse üliõpilaskonna
põhikirjas, arvestades, et üliõpilaste esindajad peavad olema instituudi hallatavatelt
õppekavadelt ning esindatud oleks kõigi õppeastmete üliõpilased. Üliõpilaste esindajate
volitused algavad 1. juulil ja kehtivad kuni uute esindajate ametisse asumiseni.
10. Nõukogu
10.1. määrab instituudi arenguprioriteedid;
10.2. otsustab instituudi õppe- ning teadus- ja arendustööd puudutavaid küsimusi;
10.3. algatab õppekavade avamise, muutmise ja sulgemise;
10.4. kinnitab instituudi eelarve ja jälgib selle täitmist;
10.5. valib oma liikmete hulgast nõukogu aseesimehe;
10.6. teeb dekaanile ettepanekuid instituudi hallatavate õppekavade programmijuhtide
nimetamiseks;
10.7. valib instituudi teadurid, lektorid, nooremteadurid, nooremlektorid ja õpetajad;
[jõustunud 01.01.2021]
10.8. võtab seisukoha instituudi professorite ja kaasprofessorite kandidaatide kohta;
[jõustunud 01.01.2021]
10.9. vastutab õppe- ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedijuhtimise põhimõtete
rakendamise eest ning esitab loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogule vajalikud
aruanded;
10.10. kinnitab instituudi töökorralduslike üksuste moodustamise ja reorganiseerimise
direktori ettepanekul;
10.11. otsustab ülikoolis kehtivas korras doktorikraadide andmise senati kinnitatud õppekavade
alusel;
10.12. moodustab vajadusel komisjone õppe- ja teadustöö korraldamise küsimustes;
10.13. kuulab ära ja kinnitab instituudi direktori poolt esitatud aastaaruande;
10.14. võtab vastu oma kodukorra;
10.15. võtab seisukoha rektori, ülikooli nõukogu, senati, loodus- ja täppisteaduste valdkonna
nõukogu ning instituudi nõukogu liikmete tõstatatud küsimustes;
10.16. võib loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogule esitada instituudi põhikirja
muutmise algatamise ettepanekuid;
10.17. otsustab teisi ülikooli põhikirja või muude õigusaktidega tema pädevusse antud
küsimusi.
11. Nõukogu koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kuus korda õppeaastas.
Nõukogu koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab nõukogu esimees, viimase äraolekul
aseesimees. Instituudi direktoril on kohustus nõukogu koosolek kokku kutsuda, kui seda nõuab
vähemalt kolmandik nõukogu liikmetest. Kiireloomuliste küsimuste otsustamiseks võib
nõukogu koosoleku korraldada elektroonilises vormis nõukogu kodukorras sätestatud korras.
12. Nõukogu koosolekutest võivad nõukogu esimehe otsusel sõnaõigusega, kuid hääleõiguseta osa
võtta isikud, kes ei kuulu nõukogu koosseisu. Doktorikraadi andmist otsustavateks nõukogu
koosolekuteks võib nõukogu oma koosseisu ühekordselt arvata hääleõigusega liikmeid
doktorikaardi omavate ekspertide hulgast vastavalt ülikoolis kehtivale korrale. Doktorikraadi
mitteomavatel nõukogu liikmetel puudub doktorikraadi andmise otsustamisel hääleõigus.
13. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui
koosolekust võtab osa vähemalt 9 nõukogu liiget, sh nõukogu esimees või viimase äraolekul
aseesimees. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul
osalenud nõukogu liikmetest, kui käesoleva põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema
hääleenamuse nõuet. Elektroonilise koosoleku puhul on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole nõukogu liikmetest, kui käesoleva põhikirjaga ei ole ette nähtud

suurema hääleenamuse nõuet.
14. Instituudi tööd juhib direktor, kelle valib salajasel hääletusel instituudi nõukogu kolmeks
aastaks doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga töötajate hulgast. Instituudi
direktor täidab oma ülesandeid instituudi juhina lisaülesande korras.
15. Direktori valimised kuulutab välja dekaan vähemalt kaks nädalat enne valimisi. Kandidaate
võivad esitada dekaan, vähemalt viis instituudi akadeemilist töötajat ühiselt ning loodus- ja
täppisteaduste valdkonna üliõpilaskogu. Direktoriks ei ole lubatud valida üht ja sama isikut
rohkem kui kolmeks valimisperioodiks järjest. Direktori valimise tulemused kinnitab dekaan.
16. Direktor loetakse valituks, kui tema poolt on hääletanud vähemalt 8 instituudi nõukogu liiget.
Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa vajalikku arvu hääli, siis jäetakse kõik mitte ühtegi häält
saanud kandidaadid ning kõige vähem hääli saanud kandidaat, mitme sellise kandidaadi
olemasolul nende hulgast loosi teel valitu, hääletusnimekirjast välja ja korraldatakse uus
hääletusvoor. Hääletusvoore korraldatakse niikaua, kuni üks kandidaatidest osutub valituks või
ei ole jäänud enam ühtegi kandidaati.
17. Kui direktori kohale ei esitata nõuetele vastavaid kandidaate või direktor osutub mittevalituks,
määrab dekaan direktori kohusetäitja kuni direktori valimiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks
aastaks.
18. Direktor
18.1. juhib instituuti ja tagab selle tegevuse vastavuse instituudi arenguprioriteetidele, instituudi
põhikirjale, ülikooli põhikirjale, seadustele ja muudele õigusaktidele;
18.2. juhib instituudi nõukogu tööd;
18.3. määrab töökorralduslike üksuste koosseisud ja juhid ning kontrollib nende tööd;
18.4. vastutab instituudile eraldatud raha ja muu vara õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;
18.5. korraldab teadurite, lektorite, nooremteadurite, nooremlektorite ja õpetajate valimise;
[jõustunud 01.01.2021]
18.6. kehtestab instituudi tasuliste teenuste hinnad;
18.7. annab vähemalt üks kord aastas instituudi nõukogule aru olukorrast instituudis ja oma
tööst;
18.8. määrab ametisse ja vabastab ametist instituudi asedirektori(d) ning määrab nende
tööülesanded;
18.9. lahendab õigusaktidega tema pädevusse antud muid küsimusi, samuti neid instituuti
puudutavaid küsimusi, mis ei ole õigusaktidega antud kellegi teise pädevusse.
19. Direktoril on õigus ülikooli nimel instituudi eelarve piirides ja instituudi põhiülesande
täitmiseks ning arvestades ülikoolis kehtivaid tingimusi ja korda sõlmida:
19.1. teenuste osutamise lepinguid füüsiliste isikutega; [jõustunud 01.01.2021]
19.2. [kehtetu 14.05.2018]
19.3. [kehtetu 14.05.2018]
19.4. kasutuslepinguid vallasasjade kasutusse võtmiseks;
19.5. litsentsilepinguid autoriõigusega kaitstava intellektuaalse omandi kasutusse võtmiseks;
19.6. praktikalepinguid instituudi hallatavate õppekavade praktika korraldamiseks; [jõustunud
14.05.2018]
19.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; [jõustunud
14.05.2018]
19.8. toetuslepinguid Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali, kohalike omavalitsuste ja
nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada taotlusi, aruandeid ja muid dokumente;
[jõustunud 01.01.2021]
19.9. instituudi õppe- ja teadustööga seotud konfidentsiaalsus- ning isikuandmete töötlemise
lepinguid.
[jõustunud 01.01.2021]

19¹. Instituudi direktori õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade
ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.
[jõustunud 14.05.2018]
20. Instituudi nõukogu võib avaldada direktorile umbusaldust juhul, kui direktor rikub seadust,
instituudi või ülikooli põhikirja või teisi ülikooli tegevust reguleerivaid õigusakte või ei tule
toime oma töökohustuste täitmisega. Ettepaneku umbusalduse avaldamiseks direktorile saab
instituudi nõukogule esitada oma ühisavaldusega vähemalt 7 instituudi nõukogu liiget või
dekaan oma pöördumisega. Umbusalduse avaldamise otsustab instituudi nõukogu salajasel
hääletusel vähemalt 10 liikme poolthäältega. Kui umbusalduse avaldamine on otsustatud,
vabastab dekaan direktori ametist ja määrab direktori kohusetäitja kuni uue direktori valimiseni,
kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.
21. Kui instituudi direktori ametikoht on jäänud enne direktori ametiaja lõppu vabaks, määrab
dekaan instituudi direktori kohusetäitja kuni instituudi direktori valimisteni.
22. Direktorit asendab tema äraolekul asedirektor direktori esildisel dekaani korralduse alusel.
 

III. Rakendussätted

…
28. Põhikiri jõustub 1. jaanuaril 2016.