Teoreetilise füüsika labor

Meie uurimisteemad on gravitatsioon ja kosmoloogia, mustad augud, osakesed ja väljad, kvantarvutus, matemaatiline füüsika.

Lähemalt:

  • Einsteini üldrelatiivsusteooria laiendused, gravitatsiooni geomeetrilised alused, teoreetiline kosmoloogia: inflatsioon, tumeenergia, tumeaine;

  • elektronõrga ja tugeva interaktsiooni fenomenoloogia elementaarosakeste Standardmudelis ja väljaspool võttes arvesse massi- ja polarisatsiooniefekte; osakeste mudeli rühmateoreetilised alused ja kaootilised ahelad;

  • kvantarvutus.

Teaduse tippkeskuseid toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Image
Euroopa Regionaalarengu Fond
Image
Laur Järv foto
Laur Järv
labori juhataja
teoreetilise füüsika kaasprofessor

E-post: laur.jarv@ut.ee
Telefon: +372 53416324
Kabinet: B308
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE, Google Scholar, Publons
Õppetöö: TÜ ÕIS
Juhendamised: UT DSpace
  Stefan Groote
teoreetilise füüsika kaasprofessor
E-post: stefan.groote@ut.ee
Telefon: +372 737 5573
Kabinet: B319
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE, Google Scholar, Publons
Õppetöö: TÜ ÕIS
Juhendamised: UT DSpace
Viited: Isiklik kodulehekülg
  Manuel Hohmann
teoreetilise füüsika kaasprofessor
E-post: manuel.hohmann@ut.ee
Telefon: +372 737 4749
Kabinet: B320
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE
Õppetöö: TÜ ÕIS
Viited: Isiklik kodulehekülg
Image
Tomi Sebastian Koivisto
Tomi Sebastian Koivisto
teoreetilise füüsika kaasprofessor
E-post: tomi.koivisto@ut.ee
Telefon: +372 737 4749
Kabinet: B315
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE, Google Scholar, Scopus
Õppetöö: TÜ ÕIS
Image
Piret Kuusk foto
Piret Kuusk
kaasprofessor
E-post: piret.kuusk@ut.ee
Telefon: +372 737 4621
Kabinet: B318
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE
Õppetöö: TÜ ÕIS
Juhendamised: UT DSpace
  Margus Saal
teoreetilise füüsika kaasprofessor
E-post: margus.saal@ut.ee
Telefon: +372 5094875
Kabinet: B307
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE
Õppetöö: TÜ ÕIS
Juhendamised: UT DSpace
  Matti Selg
kaasprofessor
E-post: matti.selg@ut.ee
Telefon: +372 737 4789
Kabinet: B322
CV, projektid: ETIS
Õppetöö: TÜ ÕIS
Image
Maria jose Guzman
María José Guzmán
teoreetilise füüsika teadur
E-post: mjguzman@ut.ee
Kabinet: B312
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE, Google Scholar
Viited: Isiklik koduleht
  Damianos Iosifidis
teoreetilise füüsika teadur
E-post: damianos.iosifidis@ut.ee
Kabinet: B314
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE
Image
[Alejandro Jimenez Cano]
Alejandro Jiménez-Cano
teoreetilise füüsika teadur
E-post: alejandro.jimenez.cano@ut.ee
Kabinet: B311
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE, Google Scholar
Image
Veiko Palge
Veiko Palge
teoreetilise füüsika teadur
E-post: veiko.palge@ut.ee
Telefon: +372 737 4761
Kabinet: B308
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: Google Scholar
Õppetöö: TÜ ÕIS
  Francisco José Maldonado Torralba
külalisteadur
E-post:
Kabinet: B312
Publikatsioonid: inSPIRE
  Debora Aguiar Gomes
füüsika doktorant
Kabinet: B312
Publikatsioonid: inSPIRE
  Arpan Chatterjee
füüsika nooremteadur (doktorant)
Kabinet: B321
Publikatsioonid: inSPIRE
  Ernest Michael Priidik Gallagher
füüsika doktorant
Kabinet: B321
Publikatsioonid: inSPIRE
  Vasiliki Karanasou
füüsika nooremteadur (doktorant)
Kabinet: B312
  Maria Naeem
füüsika nooremteadur (doktorant)
Kabinet: B312
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE
  Konstantinos Pallikaris
füüsika doktorant
Kabinet: B302
Publikatsioonid: inSPIRE
  Laxmipriya Pati
füüsika doktorant
Kabinet: B312
Publikatsioonid: inSPIRE
  Sofía Vidal
füüsika nooremteadur (doktorant)
Kabinet: B312
  Luxi Zheng
füüsika doktorant
Kabinet: B321
  Marko Raidlo
füüsika magistrant
Kabinet: B302
  Paul Martin Kull
füüsika magistrant
Kabinet: B302
Publikatsioonid: inSPIRE
  Joosep Lember
füüsika magistrant
Kabinet: B302
Publikatsioonid: inSPIRE
  Kärt Soieva
füüsika magistrant
Kabinet: B302
Publikatsioonid: inSPIRE
  Hanna Liis Tamm
füüsika üliõpilane
Kabinet: B302

 

Peaaegu kõik meie viimase aja artiklid leiab inSPIRE andmebaasist.

Suure ringi seminarid Physicumis

Avalikud loengud

Vestlused

Intervjuud

Kirjutised

 

Suhtlus Facebookis @geomgravtartu.

 

  • Lisaks teoreetilise füüsika seminaride lehele instituudi veebis lähevad online ülekandega seminaride teated lähevad välja ka rahvusvahelistesse INSPIRE-HEP ja researchseminars.org portaalidesse.
  • E-postiloend fyysika.fundamentaal vahendab teateid teoreetilise ja matemaatilise füüsika, kõrgete energiate füüsika, kosmoloogia ja astrofüüsika, samuti tahkiseteooria seminaridest Tartus, Tõraveres ja Tallinnas. Listiga võivad liituda kõik huvilised.
  • Enamiku viimaste aastate teoreetilise füüsika seminaride salvestused on järelvaadatavad TÜ BigBlueButtoni serveris.

 

  • Adrián Casado-Turrión (Madrid) 2022, Hispaania stipendium
  • Laxmipriya Pati (BITS-Pilani Hyderabad) 2022, DoRa+ stipendium
  • Gerardo García-Moreno (Granada), Hispaania stipendium
  • Alice Boldrin (Varssavi) 2022, DoRa+ stipendium
  • Johann Chevrier (Pariis) 2022, Prantsumaa interni grant
  • Débora Aguiar Gomes (Ceará) 2022, DoRa+ stipendium
  • Sree Kanth Hari Kumar (Varssavi) 2022, DoRa+ stipendium
  • Erik Jensko (University College London) 2021, DoRa+ stipendium
  • María José Guzmán (La Serena) 2021, Tšiili järeldoktori grant
  • Mercè Guerrero (Universidad Complutense de Madrid) 2021, DoRa+ stipendium
  • Aleksander Kozak (Wrocław) 2021 DoRa+ stipendium, 2019 Poola grant
  • Adam Zadrożny (Varssavi) 2021 tippkeskuse kutsel
  • Pavel Fadeev (Mainz) 2020
  • Teodor Borislavov Vasilev (Madrid) 2020
  • Nicoleta Voicu (Brasov) 2020, 2018 CANTATA short term scientific mission
  • Vladimir Mostepanenko (St. Petersburg) 2020
  • Galina Klimchitskaya (St Petersburg) 2020
  • Alejandro Jiménez Cano (Granada) 2019
  • Alexey Golovnev (Cairo) 2019
  • Tom Złośnik (Praha) 2019
  • Kai Flathmann (Oldenburg) 2019 DoRa+ stipendium
  • Sergey Vernov (Moskva) 2019
  • Elena Emtsova (Moskva) 2019 DoRa+ stipendium
  • Orville Damaschke (Oldenburg) 2018
  • Kevin Croker (Hawaiʻi) 2015-2016 Fulbright U.S. Student Program
  • Alexey Toporensky (Moscow) 2015

(aastast 1990)

Labori eelkäija oli teoreetilise füüsika töörühm 1947. a asutatud ENSV Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudis. Laienenud uurimisgrupp moodustas 1960-ndatel teoreetilise füüsika ja matemaatika sektori toonase nimega Füüsika ja Astronoomia Instituudis, teoreetilise füüsika labor loodi 1986. a. Füüsika Instituut kuulus kuni 1997. a Teaduste Akadeemia, hiljem juba Tartu Ülikooli alla.

2015. a liitus teoreetilise füüsika laboriga osa väljateooria laborist/õppetoolist, mis varem oli teoreetilise füüsika kateedri/instituudina Tartu Ülikooli füüsika osakonna koosseisus.

Image
Teoreetilise füüsika labori logo 2004

    Mikro- ja megamaailma füüsikast

    Raamatud

    • Lodge O., Energia. Loodusteadusliku maailmakäsitluse alused (Elav Teadus 10). EKS Kirjastus, Trt. 1932.
    • Bragg W., Aine saladused. Uusi avastusi aatomite ja molekulide maailmas (Elav Teadus 32). EKS Kirjastus, Tartu 1934 (tlk. E. Kilkson).
    • Borel E., Ruum ja aeg. K./Ü. "Loodus", Trt. 1935 (tlk. H. Perlitz).
    • Ždanov G.B., Kiired maailmaruumist. ERK, Tln. 1956 (tlk. I. Kuusik).
    • Õiglane H., Vestlus relatiivsusteooriast. ERK, Tln. 1958; Valgus, Tln. 1965, 1973.
    • Keres H., Aeg ja ruum. ERK, Tln. 1959.
    • Valt L., Mis on kvantmehaanika. ERK, Tln. 1960.
    • Einstein A., Infeld L., Füüsika evolutsioon. Ideede arenemine algmõistetest kuni relatiivsusteooriani ja kvantide teooriani (Teaduse teedelt). ERK, Tln. 1962 (tlk. H. Õiglane).
    • Peierls R., Looduse seadused (Teaduse teedelt). ERK, Tln. 1962 (tlk. A. Laisaar).
    • Õiglane H., Mikromaailma sügavusse (Teaduse teedelt). ERK, Tln. 1963.
    • Antrušin A., Ammendamatu aatom (Teaduse teedelt). ERK, Tln. 1963 (tlk. L. Nei).
    • Gardner M., Relatiivsusteooria miljonitele. Valgus, Tln. 1968 (tlk. E.-R. Tammet).
    • Danin D., Kummalise maailma paratamatus. Valgus, Tln. 1968 (tlk. M. Liidja).
    • Weisskopf V., Teadmine ja teadmishimu. Looduse kajastumine inimteadvuses. Valgus, Tln. 1970 (tlk. H.Käämbre).
    • Gardner M., Parem-vasak maailm. Valgus, Tln. 1972 (tlk. J. Lõhmus)
    • Kopõlov G., Kinemaatikast. Valgus, Tln. 1973 (tlk. J. Lõhmus).
    • Silde O., Relatiivsusteooria põhiküsimusi geomeetria valguses. Valgus, Tln. 1974.
    • Abramov A., Mõõtmatu mõõtmine. Valgus, Tln. 1975 (tlk. L. Pakkas).
    • Tolansky S., Revolutsioon optikas (Mosaiik 10), Valgus, Tln. 1975 (tlk. R. Tammelo).
    • Minnaert M., Valgus ja värv looduses (Mosaiik 17), Valgus, Tln. 1976 (tlk. H. Koppel).
    • Muhhin K., Huvitav tuumafüüsika. Valgus, Tln. 1976 (tlk. H. Heinoja).
    • Gladkov K., Aatomi ABC. Valgus, Tln. 1977 (tlk. R. Toming).
    • Käämbre H., Laseriraamat. Valgus, Tln. 1978.
    • Kard P., Relatiivsusteooria peajooned. Valgus, Tln. 1980.
    • Lõhmus J., Palgi L., Osakestest osakestes. Kaasaegsetest ettekujutustest mateeria struktuuri kohta (Mosaiik 40).Valgus, Tln. 1985.
    • Weinberg S., Esimesed kolm minutit. Valgus, Tln. 1988 (tlk. L. Palgi).
    • Zeldovitš J., Minu Universum. Valgus, Tln. 1990 (tlk. J. Lõhmus, L. Palgi).
    • Hawking S., Aja lühilugu. Ajakiri Akadeemia 1992, N 12; 1993, N 1-4 (tlk. E.-R. Soovik).
    • March R.H., Füüsika võlu. Ilmamaa, Trt. 2000 (tlk. H. Käämbre).
    • Gribbin M. ja J., Aeg ja Universum. Koolibri, Tln. 2000 (tlk. M. Kuurme).
    • Hawking S., Universum pähklikoores. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tln. 2002 (tlk. H. Käämbre).
    • Universumi mikromaailm, koost.-toim. J. Lõhmus, R. Veskimäe, OÜ REVES Grupp, Tln. 2003.
    • Schilling G., Sähvatus: Universumi suurimate plahvatuste jahil. Varrak, Tln. 2005 (tlk. E.-R. Tammet).
    • Bryson B., Kõiksuse lühilugu: Teekond suurest paugust inimeseni. Pegasus, Tln. 2006 (tlk. H. Käämbre).
    • Einasto J., Tumeda aine lugu. Ilmamaa, Trt. 2006.
    • Keres H., Ruum ja aeg. Ilmamaa, Trt. 2009 (tlk. P. Kuusk).
    • Hawking S., Universumi suurejooneline ehitus. Tea, Tln. 2013 (tlk. E.-R. Tammet).
    • Hektor A., Kannike K., Füüsika. Higgsi bosoni lugu. Loodusajakiri, Tln. 2013.
    • Heisenberg W., Füüsika ja filosoofia. Ilmamaa, Trt. 2013 (tlk. Piret Kuusk).
    • Panek R., Neli protsenti universumist: Tumeaine, tumeenergia ja võidujooks ülejäänud tegelikkuse avastamiseks. AS Äripäev, Tln. 2013 (tlk. V. Lokk).
    • Piir I., Füüsika ajalugu. Ilmamaa, Trt. 2013.
    • Feynman R., Kuus kergemat lugemist. Ilmamaa, Trt. 2014 (tlk. T. Rosin).
    • Schrödinger, E., Mis on elu? Vaim ja aine. Autobiograafilisi visandeid. Ilmamaa, Trt. 2015 (tlk. R. Lias).
    • Einstein A., Teaduslikku ja filosoofilist. Tallinna Ülikool, Tln. 2015 (tlk. G. Liidja, K. Hein, P. Kuusk).
    • Rovelli C., Seitse lühikest füüsikatundi. Ajakirjade Kirjastus, Tln. 2016 (tlk. V. Lokk).
    • Planck M. Vaatlusi maailmale kvantfüüsiku seisukohalt. Ilmamaa, Trt. 2016 (tlk. P. Kuusk).
    • Bohr N., Filosoofilised mõtted. Ilmamaa, Trt. 2017 (tlk. L. Leedjärv ja P. Kuusk).
    • Rovelli C., Aja kord, Ühinenud ajakirjad, Tln (tlk. T. Randus).
    • Kuusk P., Aegruum, Ilmamaa, Trt. 2019.
    • Reichenbach H., Aja suund, Ilmamaa, Trt. 2019 (tlk. L. Leedjärv).
    • Weyl H., Sümmeetria, Ilmamaa, Trt. 2021 (tlk. L Leedjärv).
    • Einstein A., Üldrelatiivsusteooria põhialus, Ilmamaa, Trt. 2021 (tlk. P. Kuusk).

    Artiklid Eesti Füüsika Seltsi aastaraamatutes (ilmus trükitult 1989-2012, hiljem e-raamatuna)

    • Palgi L., Uibo H., 60 aastat neutriinofüüsikat. EFS aastaraamat 1989/90, 59-69.
    • Lõhmus J., Sorgsepp L., Mitteassotsiatiivsus fundamentaalprintsiibina. EFS aastaraamat 1991, 47-57.
    • Kuusk P., Kas gravitatsioonivälja kvantiseerimine on võimalik? EFS aastaraamat 1991, 58-71.
    • Lõhmus J., Sorgsepp L., Assotsiaatorkvantimisest. EFS aastaraamat 1992, 70-76.
    • Ots I., Palgi L., Kas Eestis on elementaarosakeste füüsikal väärtust? EFS aastaraamat 1992, 82-90.
    • Kuusk P., Hawkingi kiirgus ja mustade aukude kvantmehaanika. EFS aastaraamat 1992, 109-117.
    • Lõhmus J., Sorgsepp L., Mikrofüüsika infoaspekt. EFS aastaraamat 1993, 67-76.
    • Helde P., Kuusk P., Kvantmehaanika ja klassikaline determinism. EFS aastaraamat 1995, 107-129.
    • Kaasik H., Palgi L., Nobeli preemia neutriino ja tauoni avastajale. EFS aastaraamat 1996, 24-27.
    • Lõhmus J., Sorgsepp L., Mateeria laengulis-algebralisest struktuurist. EFS aastaraamat 1996, 28-41.
    • Kuusk P., Raskusjõud tänapäeva füüsikas. EFS aastaraamat 1996, 145-150.
    • Örd J., Stringiteooriate unifikatsioon. EFS aastaraamat 1996,
    • Kaasik H., Palgi L., Neutrino`98 järgselt neutriino massidest ja segunemistest. EFS aastaraamat 1998, 77-88.
    • Kuusk P., Kõiv M., Kvantmaailma ehitus. EFS aastaraamat 1998, 126-146.
    • Kuusk P., Kõiv M., Aja operaator kvantmehaanikas — mis see on, kui ta on? EFS aastaraamat 1999, 58-78.
    • Ots I., Veideraine. EFS aastaraamat 1999, 80-87.
    • Saal M., Stringikosmoloogia. EFS aastaraamat 1999, 88-98.
    • Ots I., Kolmas Nobeli füüsikapreemia elektronõrga vastastikmõju uurijatele. EFS aastaraamat 2000, 23-37.
    • Ots I., Saar R., Loide R.-K., Kõrgemad spinnid ja güromagnetiline suhe. EFS aastaraamat 2000, 51-60.
    • Kõiv M., Aeg ja nool. EFS aastaraamat 2001, 6-42.
    • Järv L., Bogdanovite afäär. EFS aastaraamat 2002, 21-24.
    • Palgi L., Aasta Nobeli füüsikapreemiad. EFS aastaraamat 2003, 31-36.
    • Ots I., Liivat H., Asümptootiline vabadus kvantkromodünaamikas. EFS aastaraamat 2004, 46-58.
    • Vesman E., Paal E., Jaak Lõhmus. EFS aastaraamat 2006, 19-20.
    • Vesman E., Jaak Lõhmuse bibliograafia. EFS aastaraamat 2006, 21-32.
    • Ots, I., Relatiivne ja invariantne mass relatiivsusteoorias. EFS aastaraamat 2007, 5-38.
    • Lõhmus, J., Harry Õiglase teadustegevusest ja raamatutest. EFS aastaraamat 2007, 39-44.
    • Vesman, E., Harry Õiglase bibliograafia. EFS aastaraamat 2007, 45-60.
    • Ots, I., Liivat, H., Elementaarosakeste standardmudeli ehitajad. EFS aastaraamat 2008, 6-47.
    • Groote S., Universum katseklaasis ehk mida kaootilised stringid meile reedavad. EFS aastaraamat 2010, 71-80.
    • Ots, I., Ülikoolimälestused. EFS aastaraamat 2012, 8–26.
    • Kuusk, P:, Harald Kerese teaduslikest seisukohtadest. EFS aastaraamat 2012, 27–40.
    • Kadastik, M., Higgsi bosoni otsingud. EFS aastaraamat 2012, 77–80.

    Artiklid ajakirjas Akadeemia

    • Keres H., Relatiivsusteooria põhiprintsiipe. Akadeemia 5/1989.
    • Rebane K., Energia, entroopia, elukeskkond: Miks on keskkonna kaitse ka objektiivselt raske. Akadeemia 3/1990.
    • Kalda J., Antroopsest printsiibist. Akadeemia 8/1990.
    • Tammet T., Radikaalne skeptitsism kui antroopsusprintsiip mikrokosmoses. Akadeemia 8/1990.
    • Silberberg R., Kosmiline kiirgus ja aatomituumade füüsika. Akadeemia 8/1991.
    • Kogerman P., Tehnika ja kultuur. Akadeemia 12/1991.
    • Leslie J., Väited ja antroopsusprintsiip. Akadeemia 9/1992.
    • Hawking S., Aja lühilugu. Akadeemia 12/1992-4/1993.
    • Planck M., Usk ja loodusteadus: 1937. a mais Baltikumis peetud loeng. Akadeemia 1/1993.
    • Michelson A., Morley E., Maa ja valgust kandva eetri suhtelisest liikumisest. Akadeemia 4/1993.
    • Jaffe B., Suurim kõikidest negatiivsetest tulemustest. Akadeemia 4/1993.
    • Silk J., Szalay A, Zeldovitš J., Universumi suuremastaabiline struktuur. Akadeemia 7/1993.
    • Jaaniste J., Ülesanne kolmest ringjoonest: Näide Jakov Zeldovitši mõtlemisviisist. Akadeemia 7/1993.
    • Madisson O., Tehnika olemus ja ülesanne. Akadeemia 7/1993.
    • Stewart I., Kas Jumal mängib täringuid. Akadeemia 6/1996.
    • Soonpää H., Kvantmehaanika sajandaks sünnipäevaks. Akadeemia 1/2001.
    • Veismann U., Maaväliste tsivilisatsioonide otsinguil. Akadeemia 4/2001.
    • Sild O., Piir I., Käämbre H., Kvantmehaanika 100. Akadeemia 5/2001.
    • Primas H., Kas keemiat saab taandada füüsikale?. Akadeemia 9/2002.
    • Linde A., Isepaljunev inflatsiooniline universum. Akadeemia 11/2003.
    • Tegmark M., Paralleelsed universumid. Akadeemia 10/2004.
    • Lumiste Ü., Aegruumi geomeetriast ja selle ajaloost. Akadeemia 5/2005.
    • Wilczek F., Maailma arvulisest retseptist. Akadeemia 5/2005.
    • Erirelatiivsusteooria erinumber. Akadeemia 7/2005.
    • Weinberg S., Kas teadus suudab kõike/midagi seletada. Akadeemia 8/2005.
    • Lõhmus J., Matemaatika suurprobleemidest. Akadeemia 8/2005.
    • Turing A., Arvutusmasinad ja intellekt. Akadeemia 12/2005.
    • Schrödinger E., Kas loodusteadus sõltub keskkonnast?. Akadeemia 1/2006.
    • Doppler C., Kaksiktähtede ja mõningate teiste taevakehade värvilisest valgusest. Katse püstitada üldteooriat, mis sisaldaks ühe osana Bradley alternatsiooniteoreemi. Akadeemia 1/2006.
    • Gödel K., Märkus seose kohta relatiivsusteooria ja idealistliku filosoofia vahel. Akadeemia 4/2006.
    • Chaitlin G., Vastuolude sajand matemaatika alustes. Akadeemia 5/2006.
    • Poincaré H., Viimased mõtted. Akadeemia 8/2006-2/2007.
    • Wigner E., Matemaatika mõistetamatust tõhususest loodusteadustes. Akadeemia 7/2007.
    • Hamming R., Matemaatika mõistetamatust tõhususest . Akadeemia 7/2007.
    • Raskin J., Vastus Eugene Wigneri artiklile ja Richard Hammingi esseele. Akadeemia 7/2007.
    • Soomere T., Solitonide kohtumine - õrn embus või vihane võitlus?. Akadeemia 10/2008.
    • Gowers T., Aru J., Korjus K., Matemaatilise uurimistöö põhijooned. Akadeemia 2/2011-3/2011.
    • Saar K.-L., Milleks meile Higgsi boson?. Akadeemia 11/2012.
    • Kuusk, P., Matemaatikast teoreetilisse füüsikasse. Akadeemia 4/2014.
    • Liiva, T., Okkaline tee aatomite keerukasse sisemusse. Akadeemia 7/2014.
    • Liiva, T., See hullutav kvant. Akadeemia 8/2014.
    • Liiva, T., Kui aatom ei jäta jälgegi. Akadeemia 9/2014.
    • Galilei, G., Arutlusi ja matemaatilisi tõestuskäike kahe uue teadusharu vallast, mehaanika ja väiksemate liikumiste alalt. Akadeemia järjejutt 12/2015 kuni 8/2017 (tlk. M. Põld).
    • Kuusk, P., Galilei ja tema Arutlused. Akadeemia 8/2017.
    • Leedjärv, L., Inimsõbralik universum. Akadeemia 8/2017.
    • Liiva, T., Tillukesest aatomist tuumapommini I – III. Akadeemia 11/2017, 12/2017, 1/2018.
    • Engelbrecht, J., Kolm printsi Serendipist. Akadeemia 5/2018.
    • Schrödinger, E., Kvantmehaanika praegune olukord. Akadeemia 10/2018 (tlk. P. Kuusk).
    • Engelbrecht, J., Teadmistest ja ennustustest. Akadeemia 7/2019.
    • Leedjärv, L., Üksildane Maa. Akadeemia 10/2019.
    • Kõiv, M. Aristotelese dünaamika. Akadeemia 11/2019.  

    Artiklid ajakirjas Horisont

    • Kuusk P., Mis on string?. Horisont 10/1989.
    • Universumi erinumber. Horisont 7/1995.
    • Lõhmus, J., Ots I., Antiaine esimesed aatomid. Horisont 5/1996.
    • Lõhmus J., Miks maailm meie ümber ära ei põle?. Horisont 4/1996.
    • Mikromaailma erinumber. Horisont 3/1998.
    • Lõhmus J., Nukliididemerel seilajad stabiilsuse rannas. Horisont 2/2001.
    • Kuusk P., Kihlveod mustade ja valgete aukude ümber. Horisont 5/2004.
    • Lõhmus J., Universumi-eosed laboris. Horisont 6/2004.
    • Kannike K., Kosmiline kameeleon. Horisont 6/2007.
    • Kuusk P., Kas tasub uskuda kvant-multiversumit ehk rahva keeli paralleelseid universumeid?. Horisont 6/2007.
    • Hektor A., Kannike K., Suur jaht Higgsi bosonile. Horisont 3/2007.
    • Ots I., Liivat H., Standardmudeli ehitusmeistrid. Horisont 6/2008.
    • Kannike K., Boltzmanni ajude tagasitulek. Horisont 6/2008.
    • Leedjärv L., Universumi energiapommid. Horisont 2/2009.
    • Hektor A., Tants tumeaine ümber. Horisont 2/2009.
    • Kuusk P., Mustad augud matemaatikas ja kosmilises tegelikkuses. Horisont 3/2009.
    • Tempel E., Nobelleeritud supernoovad ja tumeenergia. Horisont 6/2011.
    • Hektor, A., Kannike, K., 2012 osakestefüüsikas: Higgsi boson. Horisont 5/2012.
    • Kuusk, P:, Gravitatsioonilained ja paljukanalise astronoomia algus. Horisont 5/2019.

    Artiklid Tähetorni kalendris

    • Lõhmus J., Sorgsepp L., Sammuke kõiksuse teooria poole. Tähetorni kalender 1989, Tallinn "Valgus" 1988, lk 54-89.
    • Kuusk, P., Gravitatsioonilainete lugu. Tähetorni kalender 2017, lk 49–68.
    • Kuusk, P., Harald Keres, tähetorn ja gravitatsiooniuuringud Tartus. Tähetorni kalender 2019, lk 65–75.
    • Kuusk, P., Gravitatsioonilainete lugu jätkub. Tähetorni kalender 2019, lk 76–81.
    • Järv, L., Stephen Hawking ja mustad augud. Tartu Tähetorni Kalender, 2019, lk 83−92.

    Artiklid muudes väljaannetes

    • Kuusk, P., Madis Kõiv ja füüsika. Looming 12/2014.
    • Kuusk, P., Tõe-line füüsika ja tõeline füüsika. Keel ja Kirjandus, nr 8–9, 2019, lk 682–685.
    Grupipilt, millel teaduse populariseerimise auhindade saajad

    Teaduse populariseerimise auhinnakonkursilt tuli Tartu Ülikooli mitu auhinda

    J. Neruti töörühm

    Patendiõiguse ekspert Ian Tollett jagab seminaril praktilisi nõuandeid oma leiutise kaitsmiseks

    Atmosfääri kaugseire kaasprofessor Erko Jakobson lastele kliimatarkusi õpetamas

    Uuest õppematerjalist saab iseseisvalt ammutada teaduspõhist infot kliimamuutuste kohta