Teoreetilise füüsika labor

02.12.2021
#teadus

Meie uurimisteemad on gravitatsioon ja kosmoloogia, mustad augud, osakesed ja väljad, kvantarvutus, matemaatiline füüsika.

Lähemalt:

  • Einsteini üldrelatiivsusteooria laiendused, gravitatsiooni geomeetrilised alused, teoreetiline kosmoloogia: inflatsioon, tumeenergia, tumeaine;

  • elektronõrga ja tugeva interaktsiooni fenomenoloogia elementaarosakeste Standardmudelis ja väljaspool võttes arvesse massi- ja polarisatsiooniefekte; osakeste mudeli rühmateoreetilised alused ja kaootilised ahelad;

  • kvantarvutus.

Teaduse tippkeskuseid toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

 Laur Järv
labori juhataja
teoreetilise füüsika kaasprofessor
E-post: laur.jarv@ut.ee
Telefon: +372 53416324
Kabinet: B308
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE, Google Scholar, Publons
Õppetöö: TÜ ÕIS
Juhendamised: UT DSpace
  Stefan Groote
teoreetilise füüsika kaasprofessor
E-post: stefan.groote@ut.ee
Telefon: +372 737 5573
Kabinet: B319
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE, Google Scholar, Publons
Õppetöö: TÜ ÕIS
Juhendamised: UT DSpace
Viited: Isiklik kodulehekülg
  Manuel Hohmann
teoreetilise füüsika kaasprofessor
E-post: manuel.hohmann@ut.ee
Telefon: +372 737 4749
Kabinet: B320
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE
Õppetöö: TÜ ÕIS
Viited: Isiklik kodulehekülg
Tomi Sebastian Koivisto
teoreetilise füüsika kaasprofessor
E-post: tomi.koivisto@ut.ee
Telefon: +372 737 4749
Kabinet: B315
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE, Google Scholar, Scopus
Õppetöö: TÜ ÕIS
Piret Kuusk
kaasprofessor
E-post: piret.kuusk@ut.ee
Telefon: +372 737 4621
Kabinet: B318
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE
Õppetöö: TÜ ÕIS
Juhendamised: UT DSpace
  Margus Saal
teoreetilise füüsika kaasprofessor
E-post: margus.saal@ut.ee
Telefon: +372 5094875
Kabinet: B307
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE
Õppetöö: TÜ ÕIS
Juhendamised: UT DSpace
  Matti Selg
kaasprofessor
E-post: matti.selg@ut.ee
Telefon: +372 737 4789
Kabinet: B322
CV, projektid: ETIS
Õppetöö: TÜ ÕIS
María José Guzmán
teoreetilise füüsika teadur
E-post: mjguzman@ut.ee
Kabinet: B312
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE, Google Scholar
Viited: Isiklik koduleht
  Damianos Iosifidis
teoreetilise füüsika teadur
E-post: damianos.iosifidis@ut.ee
Kabinet: B314
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE
Alejandro Jiménez-Cano
teoreetilise füüsika teadur
E-post: alejandro.jimenez.cano@ut.ee
Kabinet: B311
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE, Google Scholar
Veiko Palge
teoreetilise füüsika teadur
E-post: veiko.palge@ut.ee
Telefon: +372 737 4761
Kabinet: B308
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: Google Scholar
Õppetöö: TÜ ÕIS
  Francisco José Maldonado Torralba
külalisteadur
E-post:
Kabinet: B312
Publikatsioonid: inSPIRE
  Debora Aguiar Gomes
füüsika doktorant
Kabinet: B312
Publikatsioonid: inSPIRE
  Arpan Chatterjee
füüsika nooremteadur (doktorant)
Kabinet: B321
Publikatsioonid: inSPIRE
  Ernest Michael Priidik Gallagher
füüsika doktorant
Kabinet: B321
Publikatsioonid: inSPIRE
  Vasiliki Karanasou
füüsika nooremteadur (doktorant)
Kabinet: B312
  Maria Naeem
füüsika nooremteadur (doktorant)
Kabinet: B312
CV, projektid: ETIS
Publikatsioonid: inSPIRE
  Konstantinos Pallikaris
füüsika doktorant
Kabinet: B302
Publikatsioonid: inSPIRE
  Laxmipriya Pati
füüsika doktorant
Kabinet: B312
Publikatsioonid: inSPIRE
  Sofía Vidal
füüsika nooremteadur (doktorant)
Kabinet: B312
  Luxi Zheng
füüsika doktorant
Kabinet: B321
  Marko Raidlo
füüsika magistrant
Kabinet: B302
  Paul Martin Kull
füüsika magistrant
Kabinet: B302
Publikatsioonid: inSPIRE
  Joosep Lember
füüsika magistrant
Kabinet: B302
Publikatsioonid: inSPIRE
  Kärt Soieva
füüsika magistrant
Kabinet: B302
Publikatsioonid: inSPIRE
  Hanna Liis Tamm
füüsika üliõpilane
Kabinet: B302

 

Peaaegu kõik meie viimase aja artiklid leiab inSPIRE andmebaasist.

Suure ringi seminarid Physicumis

Avalikud loengud

Vestlused

Intervjuud

Kirjutised

 

Suhtlus Facebookis @geomgravtartu.

 

  • Lisaks teoreetilise füüsika seminaride lehele instituudi veebis lähevad online ülekandega seminaride teated lähevad välja ka rahvusvahelistesse INSPIRE-HEP ja researchseminars.org portaalidesse.
  • E-postiloend fyysika.fundamentaal vahendab teateid teoreetilise ja matemaatilise füüsika, kõrgete energiate füüsika, kosmoloogia ja astrofüüsika, samuti tahkiseteooria seminaridest Tartus, Tõraveres ja Tallinnas. Listiga võivad liituda kõik huvilised.
  • Enamiku viimaste aastate teoreetilise füüsika seminaride salvestused on järelvaadatavad TÜ BigBlueButtoni serveris.

 

  • Adrián Casado-Turrión (Madrid) 2022, Hispaania stipendium
  • Laxmipriya Pati (BITS-Pilani Hyderabad) 2022, DoRa+ stipendium
  • Gerardo García-Moreno (Granada), Hispaania stipendium
  • Alice Boldrin (Varssavi) 2022, DoRa+ stipendium
  • Johann Chevrier (Pariis) 2022, Prantsumaa interni grant
  • Débora Aguiar Gomes (Ceará) 2022, DoRa+ stipendium
  • Sree Kanth Hari Kumar (Varssavi) 2022, DoRa+ stipendium
  • Erik Jensko (University College London) 2021, DoRa+ stipendium
  • María José Guzmán (La Serena) 2021, Tšiili järeldoktori grant
  • Mercè Guerrero (Universidad Complutense de Madrid) 2021, DoRa+ stipendium
  • Aleksander Kozak (Wrocław) 2021 DoRa+ stipendium, 2019 Poola grant
  • Adam Zadrożny (Varssavi) 2021 tippkeskuse kutsel
  • Pavel Fadeev (Mainz) 2020
  • Teodor Borislavov Vasilev (Madrid) 2020
  • Nicoleta Voicu (Brasov) 2020, 2018 CANTATA short term scientific mission
  • Vladimir Mostepanenko (St. Petersburg) 2020
  • Galina Klimchitskaya (St Petersburg) 2020
  • Alejandro Jiménez Cano (Granada) 2019
  • Alexey Golovnev (Cairo) 2019
  • Tom Złośnik (Praha) 2019
  • Kai Flathmann (Oldenburg) 2019 DoRa+ stipendium
  • Sergey Vernov (Moskva) 2019
  • Elena Emtsova (Moskva) 2019 DoRa+ stipendium
  • Orville Damaschke (Oldenburg) 2018
  • Kevin Croker (Hawaiʻi) 2015-2016 Fulbright U.S. Student Program
  • Alexey Toporensky (Moscow) 2015

(aastast 1990)

Labori eelkäija oli teoreetilise füüsika töörühm 1947. a asutatud ENSV Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudis. Laienenud uurimisgrupp moodustas 1960-ndatel teoreetilise füüsika ja matemaatika sektori toonase nimega Füüsika ja Astronoomia Instituudis, teoreetilise füüsika labor loodi 1986. a. Füüsika Instituut kuulus kuni 1997. a Teaduste Akadeemia, hiljem juba Tartu Ülikooli alla.

2015. a liitus teoreetilise füüsika laboriga osa väljateooria laborist/õppetoolist, mis varem oli teoreetilise füüsika kateedri/instituudina Tartu Ülikooli füüsika osakonna koosseisus.

Mikro- ja megamaailma füüsikast

Raamatud

  • Lodge O., Energia. Loodusteadusliku maailmakäsitluse alused (Elav Teadus 10). EKS Kirjastus, Trt. 1932.
  • Bragg W., Aine saladused. Uusi avastusi aatomite ja molekulide maailmas (Elav Teadus 32). EKS Kirjastus, Tartu 1934 (tlk. E. Kilkson).
  • Borel E., Ruum ja aeg. K./Ü. "Loodus", Trt. 1935 (tlk. H. Perlitz).
  • Ždanov G.B., Kiired maailmaruumist. ERK, Tln. 1956 (tlk. I. Kuusik).
  • Õiglane H., Vestlus relatiivsusteooriast. ERK, Tln. 1958; Valgus, Tln. 1965, 1973.
  • Keres H., Aeg ja ruum. ERK, Tln. 1959.
  • Valt L., Mis on kvantmehaanika. ERK, Tln. 1960.
  • Einstein A., Infeld L., Füüsika evolutsioon. Ideede arenemine algmõistetest kuni relatiivsusteooriani ja kvantide teooriani (Teaduse teedelt). ERK, Tln. 1962 (tlk. H. Õiglane).
  • Peierls R., Looduse seadused (Teaduse teedelt). ERK, Tln. 1962 (tlk. A. Laisaar).
  • Õiglane H., Mikromaailma sügavusse (Teaduse teedelt). ERK, Tln. 1963.
  • Antrušin A., Ammendamatu aatom (Teaduse teedelt). ERK, Tln. 1963 (tlk. L. Nei).
  • Gardner M., Relatiivsusteooria miljonitele. Valgus, Tln. 1968 (tlk. E.-R. Tammet).
  • Danin D., Kummalise maailma paratamatus. Valgus, Tln. 1968 (tlk. M. Liidja).
  • Weisskopf V., Teadmine ja teadmishimu. Looduse kajastumine inimteadvuses. Valgus, Tln. 1970 (tlk. H.Käämbre).
  • Gardner M., Parem-vasak maailm. Valgus, Tln. 1972 (tlk. J. Lõhmus)
  • Kopõlov G., Kinemaatikast. Valgus, Tln. 1973 (tlk. J. Lõhmus).
  • Silde O., Relatiivsusteooria põhiküsimusi geomeetria valguses. Valgus, Tln. 1974.
  • Abramov A., Mõõtmatu mõõtmine. Valgus, Tln. 1975 (tlk. L. Pakkas).
  • Tolansky S., Revolutsioon optikas (Mosaiik 10), Valgus, Tln. 1975 (tlk. R. Tammelo).
  • Minnaert M., Valgus ja värv looduses (Mosaiik 17), Valgus, Tln. 1976 (tlk. H. Koppel).
  • Muhhin K., Huvitav tuumafüüsika. Valgus, Tln. 1976 (tlk. H. Heinoja).
  • Gladkov K., Aatomi ABC. Valgus, Tln. 1977 (tlk. R. Toming).
  • Käämbre H., Laseriraamat. Valgus, Tln. 1978.
  • Kard P., Relatiivsusteooria peajooned. Valgus, Tln. 1980.
  • Lõhmus J., Palgi L., Osakestest osakestes. Kaasaegsetest ettekujutustest mateeria struktuuri kohta (Mosaiik 40).Valgus, Tln. 1985.
  • Weinberg S., Esimesed kolm minutit. Valgus, Tln. 1988 (tlk. L. Palgi).
  • Zeldovitš J., Minu Universum. Valgus, Tln. 1990 (tlk. J. Lõhmus, L. Palgi).
  • Hawking S., Aja lühilugu. Ajakiri Akadeemia 1992, N 12; 1993, N 1-4 (tlk. E.-R. Soovik).
  • March R.H., Füüsika võlu. Ilmamaa, Trt. 2000 (tlk. H. Käämbre).
  • Gribbin M. ja J., Aeg ja Universum. Koolibri, Tln. 2000 (tlk. M. Kuurme).
  • Hawking S., Universum pähklikoores. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tln. 2002 (tlk. H. Käämbre).
  • Universumi mikromaailm, koost.-toim. J. Lõhmus, R. Veskimäe, OÜ REVES Grupp, Tln. 2003.
  • Schilling G., Sähvatus: Universumi suurimate plahvatuste jahil. Varrak, Tln. 2005 (tlk. E.-R. Tammet).
  • Bryson B., Kõiksuse lühilugu: Teekond suurest paugust inimeseni. Pegasus, Tln. 2006 (tlk. H. Käämbre).
  • Einasto J., Tumeda aine lugu. Ilmamaa, Trt. 2006.
  • Keres H., Ruum ja aeg. Ilmamaa, Trt. 2009 (tlk. P. Kuusk).
  • Hawking S., Universumi suurejooneline ehitus. Tea, Tln. 2013 (tlk. E.-R. Tammet).
  • Hektor A., Kannike K., Füüsika. Higgsi bosoni lugu. Loodusajakiri, Tln. 2013.
  • Heisenberg W., Füüsika ja filosoofia. Ilmamaa, Trt. 2013 (tlk. Piret Kuusk).
  • Panek R., Neli protsenti universumist: Tumeaine, tumeenergia ja võidujooks ülejäänud tegelikkuse avastamiseks. AS Äripäev, Tln. 2013 (tlk. V. Lokk).
  • Piir I., Füüsika ajalugu. Ilmamaa, Trt. 2013.
  • Feynman R., Kuus kergemat lugemist. Ilmamaa, Trt. 2014 (tlk. T. Rosin).
  • Schrödinger, E., Mis on elu? Vaim ja aine. Autobiograafilisi visandeid. Ilmamaa, Trt. 2015 (tlk. R. Lias).
  • Einstein A., Teaduslikku ja filosoofilist. Tallinna Ülikool, Tln. 2015 (tlk. G. Liidja, K. Hein, P. Kuusk).
  • Rovelli C., Seitse lühikest füüsikatundi. Ajakirjade Kirjastus, Tln. 2016 (tlk. V. Lokk).
  • Planck M. Vaatlusi maailmale kvantfüüsiku seisukohalt. Ilmamaa, Trt. 2016 (tlk. P. Kuusk).
  • Bohr N., Filosoofilised mõtted. Ilmamaa, Trt. 2017 (tlk. L. Leedjärv ja P. Kuusk).
  • Rovelli C., Aja kord, Ühinenud ajakirjad, Tln (tlk. T. Randus).
  • Kuusk P., Aegruum, Ilmamaa, Trt. 2019.
  • Reichenbach H., Aja suund, Ilmamaa, Trt. 2019 (tlk. L. Leedjärv).
  • Weyl H., Sümmeetria, Ilmamaa, Trt. 2021 (tlk. L Leedjärv).
  • Einstein A., Üldrelatiivsusteooria põhialus, Ilmamaa, Trt. 2021 (tlk. P. Kuusk).

Artiklid Eesti Füüsika Seltsi aastaraamatutes (ilmus trükitult 1989-2012, hiljem e-raamatuna)

  • Palgi L., Uibo H., 60 aastat neutriinofüüsikat. EFS aastaraamat 1989/90, 59-69.
  • Lõhmus J., Sorgsepp L., Mitteassotsiatiivsus fundamentaalprintsiibina. EFS aastaraamat 1991, 47-57.
  • Kuusk P., Kas gravitatsioonivälja kvantiseerimine on võimalik? EFS aastaraamat 1991, 58-71.
  • Lõhmus J., Sorgsepp L., Assotsiaatorkvantimisest. EFS aastaraamat 1992, 70-76.
  • Ots I., Palgi L., Kas Eestis on elementaarosakeste füüsikal väärtust? EFS aastaraamat 1992, 82-90.
  • Kuusk P., Hawkingi kiirgus ja mustade aukude kvantmehaanika. EFS aastaraamat 1992, 109-117.
  • Lõhmus J., Sorgsepp L., Mikrofüüsika infoaspekt. EFS aastaraamat 1993, 67-76.
  • Helde P., Kuusk P., Kvantmehaanika ja klassikaline determinism. EFS aastaraamat 1995, 107-129.
  • Kaasik H., Palgi L., Nobeli preemia neutriino ja tauoni avastajale. EFS aastaraamat 1996, 24-27.
  • Lõhmus J., Sorgsepp L., Mateeria laengulis-algebralisest struktuurist. EFS aastaraamat 1996, 28-41.
  • Kuusk P., Raskusjõud tänapäeva füüsikas. EFS aastaraamat 1996, 145-150.
  • Örd J., Stringiteooriate unifikatsioon. EFS aastaraamat 1996,
  • Kaasik H., Palgi L., Neutrino`98 järgselt neutriino massidest ja segunemistest. EFS aastaraamat 1998, 77-88.
  • Kuusk P., Kõiv M., Kvantmaailma ehitus. EFS aastaraamat 1998, 126-146.
  • Kuusk P., Kõiv M., Aja operaator kvantmehaanikas — mis see on, kui ta on? EFS aastaraamat 1999, 58-78.
  • Ots I., Veideraine. EFS aastaraamat 1999, 80-87.
  • Saal M., Stringikosmoloogia. EFS aastaraamat 1999, 88-98.
  • Ots I., Kolmas Nobeli füüsikapreemia elektronõrga vastastikmõju uurijatele. EFS aastaraamat 2000, 23-37.
  • Ots I., Saar R., Loide R.-K., Kõrgemad spinnid ja güromagnetiline suhe. EFS aastaraamat 2000, 51-60.
  • Kõiv M., Aeg ja nool. EFS aastaraamat 2001, 6-42.
  • Järv L., Bogdanovite afäär. EFS aastaraamat 2002, 21-24.
  • Palgi L., Aasta Nobeli füüsikapreemiad. EFS aastaraamat 2003, 31-36.
  • Ots I., Liivat H., Asümptootiline vabadus kvantkromodünaamikas. EFS aastaraamat 2004, 46-58.
  • Vesman E., Paal E., Jaak Lõhmus. EFS aastaraamat 2006, 19-20.
  • Vesman E., Jaak Lõhmuse bibliograafia. EFS aastaraamat 2006, 21-32.
  • Ots, I., Relatiivne ja invariantne mass relatiivsusteoorias. EFS aastaraamat 2007, 5-38.
  • Lõhmus, J., Harry Õiglase teadustegevusest ja raamatutest. EFS aastaraamat 2007, 39-44.
  • Vesman, E., Harry Õiglase bibliograafia. EFS aastaraamat 2007, 45-60.
  • Ots, I., Liivat, H., Elementaarosakeste standardmudeli ehitajad. EFS aastaraamat 2008, 6-47.
  • Groote S., Universum katseklaasis ehk mida kaootilised stringid meile reedavad. EFS aastaraamat 2010, 71-80.
  • Ots, I., Ülikoolimälestused. EFS aastaraamat 2012, 8–26.
  • Kuusk, P:, Harald Kerese teaduslikest seisukohtadest. EFS aastaraamat 2012, 27–40.
  • Kadastik, M., Higgsi bosoni otsingud. EFS aastaraamat 2012, 77–80.

Artiklid ajakirjas Akadeemia

  • Keres H., Relatiivsusteooria põhiprintsiipe. Akadeemia 5/1989.
  • Rebane K., Energia, entroopia, elukeskkond: Miks on keskkonna kaitse ka objektiivselt raske. Akadeemia 3/1990.
  • Kalda J., Antroopsest printsiibist. Akadeemia 8/1990.
  • Tammet T., Radikaalne skeptitsism kui antroopsusprintsiip mikrokosmoses. Akadeemia 8/1990.
  • Silberberg R., Kosmiline kiirgus ja aatomituumade füüsika. Akadeemia 8/1991.
  • Kogerman P., Tehnika ja kultuur. Akadeemia 12/1991.
  • Leslie J., Väited ja antroopsusprintsiip. Akadeemia 9/1992.
  • Hawking S., Aja lühilugu. Akadeemia 12/1992-4/1993.
  • Planck M., Usk ja loodusteadus: 1937. a mais Baltikumis peetud loeng. Akadeemia 1/1993.
  • Michelson A., Morley E., Maa ja valgust kandva eetri suhtelisest liikumisest. Akadeemia 4/1993.
  • Jaffe B., Suurim kõikidest negatiivsetest tulemustest. Akadeemia 4/1993.
  • Silk J., Szalay A, Zeldovitš J., Universumi suuremastaabiline struktuur. Akadeemia 7/1993.
  • Jaaniste J., Ülesanne kolmest ringjoonest: Näide Jakov Zeldovitši mõtlemisviisist. Akadeemia 7/1993.
  • Madisson O., Tehnika olemus ja ülesanne. Akadeemia 7/1993.
  • Stewart I., Kas Jumal mängib täringuid. Akadeemia 6/1996.
  • Soonpää H., Kvantmehaanika sajandaks sünnipäevaks. Akadeemia 1/2001.
  • Veismann U., Maaväliste tsivilisatsioonide otsinguil. Akadeemia 4/2001.
  • Sild O., Piir I., Käämbre H., Kvantmehaanika 100. Akadeemia 5/2001.
  • Primas H., Kas keemiat saab taandada füüsikale?. Akadeemia 9/2002.
  • Linde A., Isepaljunev inflatsiooniline universum. Akadeemia 11/2003.
  • Tegmark M., Paralleelsed universumid. Akadeemia 10/2004.
  • Lumiste Ü., Aegruumi geomeetriast ja selle ajaloost. Akadeemia 5/2005.
  • Wilczek F., Maailma arvulisest retseptist. Akadeemia 5/2005.
  • Erirelatiivsusteooria erinumber. Akadeemia 7/2005.
  • Weinberg S., Kas teadus suudab kõike/midagi seletada. Akadeemia 8/2005.
  • Lõhmus J., Matemaatika suurprobleemidest. Akadeemia 8/2005.
  • Turing A., Arvutusmasinad ja intellekt. Akadeemia 12/2005.
  • Schrödinger E., Kas loodusteadus sõltub keskkonnast?. Akadeemia 1/2006.
  • Doppler C., Kaksiktähtede ja mõningate teiste taevakehade värvilisest valgusest. Katse püstitada üldteooriat, mis sisaldaks ühe osana Bradley alternatsiooniteoreemi. Akadeemia 1/2006.
  • Gödel K., Märkus seose kohta relatiivsusteooria ja idealistliku filosoofia vahel. Akadeemia 4/2006.
  • Chaitlin G., Vastuolude sajand matemaatika alustes. Akadeemia 5/2006.
  • Poincaré H., Viimased mõtted. Akadeemia 8/2006-2/2007.
  • Wigner E., Matemaatika mõistetamatust tõhususest loodusteadustes. Akadeemia 7/2007.
  • Hamming R., Matemaatika mõistetamatust tõhususest . Akadeemia 7/2007.
  • Raskin J., Vastus Eugene Wigneri artiklile ja Richard Hammingi esseele. Akadeemia 7/2007.
  • Soomere T., Solitonide kohtumine - õrn embus või vihane võitlus?. Akadeemia 10/2008.
  • Gowers T., Aru J., Korjus K., Matemaatilise uurimistöö põhijooned. Akadeemia 2/2011-3/2011.
  • Saar K.-L., Milleks meile Higgsi boson?. Akadeemia 11/2012.
  • Kuusk, P., Matemaatikast teoreetilisse füüsikasse. Akadeemia 4/2014.
  • Liiva, T., Okkaline tee aatomite keerukasse sisemusse. Akadeemia 7/2014.
  • Liiva, T., See hullutav kvant. Akadeemia 8/2014.
  • Liiva, T., Kui aatom ei jäta jälgegi. Akadeemia 9/2014.
  • Galilei, G., Arutlusi ja matemaatilisi tõestuskäike kahe uue teadusharu vallast, mehaanika ja väiksemate liikumiste alalt. Akadeemia järjejutt 12/2015 kuni 8/2017 (tlk. M. Põld).
  • Kuusk, P., Galilei ja tema Arutlused. Akadeemia 8/2017.
  • Leedjärv, L., Inimsõbralik universum. Akadeemia 8/2017.
  • Liiva, T., Tillukesest aatomist tuumapommini I – III. Akadeemia 11/2017, 12/2017, 1/2018.
  • Engelbrecht, J., Kolm printsi Serendipist. Akadeemia 5/2018.
  • Schrödinger, E., Kvantmehaanika praegune olukord. Akadeemia 10/2018 (tlk. P. Kuusk).
  • Engelbrecht, J., Teadmistest ja ennustustest. Akadeemia 7/2019.
  • Leedjärv, L., Üksildane Maa. Akadeemia 10/2019.
  • Kõiv, M. Aristotelese dünaamika. Akadeemia 11/2019.  

Artiklid ajakirjas Horisont

  • Kuusk P., Mis on string?. Horisont 10/1989.
  • Universumi erinumber. Horisont 7/1995.
  • Lõhmus, J., Ots I., Antiaine esimesed aatomid. Horisont 5/1996.
  • Lõhmus J., Miks maailm meie ümber ära ei põle?. Horisont 4/1996.
  • Mikromaailma erinumber. Horisont 3/1998.
  • Lõhmus J., Nukliididemerel seilajad stabiilsuse rannas. Horisont 2/2001.
  • Kuusk P., Kihlveod mustade ja valgete aukude ümber. Horisont 5/2004.
  • Lõhmus J., Universumi-eosed laboris. Horisont 6/2004.
  • Kannike K., Kosmiline kameeleon. Horisont 6/2007.
  • Kuusk P., Kas tasub uskuda kvant-multiversumit ehk rahva keeli paralleelseid universumeid?. Horisont 6/2007.
  • Hektor A., Kannike K., Suur jaht Higgsi bosonile. Horisont 3/2007.
  • Ots I., Liivat H., Standardmudeli ehitusmeistrid. Horisont 6/2008.
  • Kannike K., Boltzmanni ajude tagasitulek. Horisont 6/2008.
  • Leedjärv L., Universumi energiapommid. Horisont 2/2009.
  • Hektor A., Tants tumeaine ümber. Horisont 2/2009.
  • Kuusk P., Mustad augud matemaatikas ja kosmilises tegelikkuses. Horisont 3/2009.
  • Tempel E., Nobelleeritud supernoovad ja tumeenergia. Horisont 6/2011.
  • Hektor, A., Kannike, K., 2012 osakestefüüsikas: Higgsi boson. Horisont 5/2012.
  • Kuusk, P:, Gravitatsioonilained ja paljukanalise astronoomia algus. Horisont 5/2019.

Artiklid Tähetorni kalendris

  • Lõhmus J., Sorgsepp L., Sammuke kõiksuse teooria poole. Tähetorni kalender 1989, Tallinn "Valgus" 1988, lk 54-89.
  • Kuusk, P., Gravitatsioonilainete lugu. Tähetorni kalender 2017, lk 49–68.
  • Kuusk, P., Harald Keres, tähetorn ja gravitatsiooniuuringud Tartus. Tähetorni kalender 2019, lk 65–75.
  • Kuusk, P., Gravitatsioonilainete lugu jätkub. Tähetorni kalender 2019, lk 76–81.
  • Järv, L., Stephen Hawking ja mustad augud. Tartu Tähetorni Kalender, 2019, lk 83−92.

Artiklid muudes väljaannetes

  • Kuusk, P., Madis Kõiv ja füüsika. Looming 12/2014.
  • Kuusk, P., Tõe-line füüsika ja tõeline füüsika. Keel ja Kirjandus, nr 8–9, 2019, lk 682–685.
#rahvusvaheline #teadus
graphene based gas sensor

Grafeenil põhinevad gaasisensorid jõuavad pooljuhttööstuse pilootprojekti

#teadus
Skaneeriva elektronmikroskoopia pilt korrodeerunud puidu pinnast peale testi Euroopa Kosmoseagentuuris, kus simuleeriti pikaajalist kokkupuudet madalal orbiidil oleva atomaarse hapnikuga.

Tartu Ülikooli materjaliteadlased uurivad puidu korrosiooni kosmoses

#teadus
FinEstBeAMS kiirekanal_autor Rainer Pärna

Eesti teadlaste ja tehnoloogiaarendajate uurimisvõimalused Lundis MAX IV laboris