Teema: rahvusvaheline

Rahvusvahelise teadusajakirjade andmebaasi Web of Science hiljuti uuendatud andmed näitavad, et Tartu Ülikool kuulub 1% maailma enim viidatud teadusasutuste sekka nüüd ka füüsikateaduste alal. See on 16. teadusvaldkond, milles Tartu Ülikoolis tehtav teadustöö on mõjukuse poolest tippu jõudnud.

9. aprillil algas Marie Skłodowska-Curie meetmest rahastatava järeldoktoritoetuse taotlemise voor, mis kestab kuni 9. septembrini 2026. Aprillis ja mais toimuvad Eesti Teadusagentuuri (ETAG) infoseminarid aitavad taotlemisest huvitatuil projektitaotlust ette valmistada.

Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll pälvis Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi, et täpsustada, kui suurt jahutavat mõju avaldavad õhusaasteosakesed Maa kliimale. Tolli töö tulemus täidaks lünga inimese tekitatud kliimamuutuste üksikasjalikuks mõistmiseks ja aitaks kliimaprognoose täpsemaks muuta.

9.–10. oktoobril toimusid Tartu üheksandad vesinikupäevad, kus arutleti vesiniku rolli üle energiajulgeoleku ja riigikaitses. Üritusel osales üle 140 inimese ja seda jälgis veebis 400 huvilist.

Tartu Ülikooli plasmafüüsika labori teadlased demonstreerisid koos kaheksa riigi partneritega lasertehnoloogia sobivust tuumasünteesireaktori JET seintes kütusetaseme mõõtmiseks

Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) võttis Eesti vastu oma täisliikmeks. Tartu Ülikoolile tähendab see nii seniste teadus- ja haridus- kui ka ettevõtluskoostöövõimaluste laienemist.

27. juunil avalikustas rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) maailma mainekamate ülikoolide pingerea, mille koostamise põhimõtteid on märkimisväärselt muudetud. Tartu Ülikool on edetabelis 358. kohal ja Eesti ülikoolide seas taas esikohal.

Grafeenil põhinevad gaasisensorid jõuavad pooljuhttööstuse pilootprojekti

Euroopa Liidu tuumasünteesiuuringute konsortsium EUROfusion teatas 5. juulil Euroopa esimese tuumasünteesil põhineva näidiselektrijaama DEMO väljatöötamise alustamisest.