Avalik loeng “Kvantgravitatsiooni otsingud suurtel ja väikestel mastaapidel”
Rahvusvahelise gravitatsiooniteooria konverentsi „Metric-Affine Frameworks for Gravity 2024“ avalik loeng toimub teisipäeval, 18. juunil kell 18.15 Tartu tähetornis. Ingliskeelsel loengul räägib dr. Christian Pfeifer kvantgravitatsiooni otsingutest.
Loeng käsitleb teemat kahes etapis.
Esiteks selgitan gravitatsiooni olemust alates selle klassikalistest juurtest Newtoni mehaanikas kuni meie praeguse geomeetrilise arusaamani üldrelatiivsusteooriast. Tänasel päeval tõusevad selles pildis esile kolm suurt lahtist küsimust: mis on tumeaine? mis on tumeenergia? kuidas töötab kvantgravitatsioon?
Teiseks asume otsima kvantgravitatsiooni vaatluslikke tundemärke. Kuna kvantgravitatsiooni teoreetilised alused on endiselt raskesti mõistetavad, siis on teadlased välja pakkunud lähenemise, mis peaks tõhusalt kajastama mõningaid, ehkki võib-olla mitte kõiki kvantgravitatsiooni eeldatavaid aspekte. See lähenemine on analoogne keskkonda (näiteks kristalli) läbiva valguse kirjeldamisega. Katsete jaoks saab teha ligikaudu õigeid ennustusi, täpsustamata detailselt valguse fundamentaalset interaktsiooni keskkonna kõigi koostisosadega. Säärane fenomenoloogiline kirjeldus on täiesti piisav paljude eksperimentaalsete seadistuste ja vaatluste jaoks. Kui rakendame samasugust strateegiat suure energiaga valguse (gammakiirguse) või neutriinode levimisel kvantgravitatsioonile alluvas aegruumis, siis toob see kaasa energiast sõltuvad saabumisajad ja gravitatsiooniläätse efektid, mida võib olla võimalik kontrollida vaatlustega kosmilistes mastaapides. Omakorda katsetel laboratooriumi mastaabis võime jällegi oodata, et kvantgravitatsiooni fenomenoloogilised mudelid ennustavad muutusi elementaarosakeste elueas ja mitmesugust mõju materiaalsetele kvantsüsteemidele. Need fenomenoloogilised ennustused, mida saab juba täna katsetega kontrollida, on juhendiks kvantgravitatsiooni fundamentaalse teooria ülesehitamisel, kuna iga fundamentaalne teooria peab vastama fenomenoloogilisel tasandil juba leitud katseandmetele ja piirangutele.
Dr. Christian Pfeifer on Bremeni ülikooli instituudi ZARM (rakendusliku kosmosetehnoloogia ja mikrogravitatsiooni keskus) teadur. Oma töös keskendub ta teoreetilise ja matemaatilise füüsika ning fenomenoloogia kokkupuutepunktidele, kasutades füüsiliste järelduste usaldusväärsuse tagamiseks järjekindlat ja ranget matemaatikat. Tema uurimistöö peamine eesmärk on ennustada vaatluste tulemusi modifitseeritud gravitatsiooniteooriate ja kvantgravitatsiooni fenomenoloogiliste mudelite põhjal, mis lähevad gravitatsioonilise interaktsiooni kirjeldamisel Einsteini üldrelatiivsusteooriast edasi. Aastatel 2017-2020 oli dr Pfeifer järeldoktor Tartu Ülikoolis. Sellest ajast on ta kuulunud Tartus toimuvate rahvusvaheliste gravitatsioonikonverentside korralduskomiteesse. Lisaks on ta korraldanud mitmeid täiendavaid konverentse ja koole Saksamaal, Hispaanias, Serbias ning Horvaatias ning osaleb juhtivates üleeuroopalistes teadlaste võrgustikes antud teemal.
Kõik huvilised on oodatud. Sissepääs on tasuta.
Varasemate gravitatsioonikonverentside avalikud loengud
- Professor Mairi Sakellariadou (King's College, London), Early Universe Cosmology: a primer, 20. juuni 2023 (UTTV salvestus)
- Professor Davi Rodrigues (Espírito Santo), Why do galaxies rotate?, 28. juuni 2022 (BBB salvestus)
- Professor Escamilla Rivera (Mexico), How a dispute over a single number became a cosmological crisis, 29. juuni 2021 (BBB salvestus)
- Professor Emmanuel Saridakis (Ateena), Black holes and gravitational waves, 16. juuni 2020 (BBB salvestus)
- Professor Lavinia Heisenberg (Zürich), Our dark Universe, 18. juuni 2019
- Professor Salvatore Capozziello (Napoli), Time travel, black holes and wormholes, 26. juuni 2018
- Professor Robin Tucker (Lancaster), Beyond gravity, 29. juuni 2017
Rahvusvahelise gravitatsiooniteooria konverentsi „Geometric Foundations of Gravity 2023“ avalik loeng toimub teisipäeval, 20. juunil kell 18.15 Tartu tähetornis. Ingliskeelsel loengul räägib professor Mairi Sakellariadou varase universumi mõistatustest.
Mairi Sakellariadou on füüsikateoreetik, kes tegeleb osakestefüüsika, gravitatsiooni ja kosmoloogiaga, keskendudes varajase universumi füüsikale. Ta õppis Ateena ülikoolis matemaatikat ja seejärel Cambridge'i Ülikooli astronoomiainstituudis astrofüüsikat. Ta sai doktorikraadi Massachusettsi Tuftsi ülikoolis. Pärast järeldoktorantuuri Pariisi Pierre'i ja Marie Curie Ülikoolis, Zürichi Ülikoolis, Genfi Ülikoolis ja Euroopa Tuumauuringute organisatsioonis sai temast Ateena Ülikooli kaasprofessor. 2005. aastal liitus ta Londoni King's kolledžiga dotsendina ja 2011. aastal määrati ta teoreetilise füüsika professoriks. Mairi Sakellariadou on Euroopa Füüsika Seltsi gravitatsioonifüüsika osakonna juhataja ning praegu ka seltsi president. Ta on mitmesuguste koostööprojektide ja konsortsiumide liige, sealhulgas LIGO teaduskoostöö, LISA konsortsiumi ja MoEDAL-i osakestefüüsika eksperimendi liige.
Kõik huvilised on oodatud. Sissepääs on tasuta, otseülekannet saab jälgida ka Postimehe veebis.