Eesti ja CERN-i tihedama koostöö vältimatu eeldus on reaalhariduse laiapõhjaline toetamine

Eesti teadusel ja majandusel oleks palju võita tihedamast koostööst Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooniga (CERN). Selle eelduseks on aga Eestis reaalteaduste valdkonna läbimõeldum rahastamine, mis tagaks nii teadustöö stabiilsuse kui ka noorte teadlaste järjepideva pealekasvu. Samuti tuleks kogu haridussüsteemis pöörata veelgi rohkem tähelepanu reaalalade õppimise ja õpetamise soodustamisele, leidsid Eesti ja CERN-i koostöövõimalusi arutanud CERN-i teadusdirektor Joachim Mnich, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. 

Image

Pildil vasakult esimeses reas: Vallo Mulk, Joachim Mnich, Kristina Kallas, Toomas Asser, Enrica Porcari, Veronika Zadin. Tagareas: Tõnu Esko, Martti Raidal. Autor: Andres Tennus

Eesti on olnud CERN-i assotsieerunud liige 2021. aastast ja käimas on ettevalmistus täisliikmestaatuse saamiseks. Kuigi senise koostöö teaduslik tase on Mnichi sõnul jätnud CERN-i esindajatele hea mulje , on nii CERN kui ka Eesti teadusasutused tuleviku suhtes murelikud, sest noorte reaalteadlaste järelkasv on kasin kogu Euroopas. Rektor Asser väljendas iseäranis muret reaalteadlastest doktorantide ja järeldoktorite nappuse pärast. Minister Kallas kinnitas, et riik plaanib Euroopa Sotsiaalfondi toel luua 40 miljoni eurose toetusmeetme valdkonna hariduse toetamiseks kõigil haridustasemetel. 

Eesti esindaja CERN-i teaduspoliitika töörühmas, Tartu Ülikooli materjalitehnoloogia professor Veronika Zadin leidis, et CERN-il on märkimisväärne roll noorte teadlaste motiveerimisel õppe- ja praktikavõimaluste kaudu. Samuti saame neilt õppust võtta valdkonna populariseerimise vallas, sest organisatsioonil on pikaajaline rahvusvaheline kogemus uue põlvkonna teadlaste värbamisel. CERN-i koostöö mõju on Zadini sõnul tunda kõigil haridustasemetel. „Eesti füüsikaõpetajad on aastaid käinud CERN-i õpetajakoolitustel, samuti on Meie füüsika- ja IT-tudengid ning doktorandid saanud osa sealsetest praktikavõimalustest. CERN-i teaduseksperimentides osalemine on andnud meie materjali- ja inseneriteadustele täiesti uue rahvusvahelise väljundi ning kvaliteedi,“ tõi Zadin näiteid. 

Minister Kallas tunnustas Tartu Ülikooli ja Eesti teiste teadusrühmade head koostööd CERN-iga. Just teaduskoostöö soodustamiseks on ministeerium tänavu kevadel loonud riikliku tähtsusega teadustaristu meetme, millest toetatakse Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi koostöös loodud konsortsiumi osalemist CERN-i teaduskoostöös igal järgmisel kolmel aastal 170 000 euroga. Kallas tõdes, et erimeetmete ja konkurentsipõhise rahastuse kõrval peaks riik pöörama enam tähelepanu ka sellele, kuidas kasutatakse neid riigieelarves teadus- ja arendustegevuseks ette nähtud vahendeid, mis jäävad väljapoole haridus- ja teadusministeeriumi haldusala. 

Kuniks Eesti pole veel CERN-i täisliige, on võimalik organisatsiooni pakutavaid teenuseid ja koostöövõimalusi kasutada aastase osalusmaksu ulatuses. Kui Eesti võetakse vastu täisliikmeks, saavad siinsed teadlased ja ettevõtted kasutada koostöövõimalusi täies mahus. CERN-i eksperdikomisjon annab lähikuudel hinnangu Eesti osalusvõimekusele organisatsiooni teadusprogrammides kaasa löömiseks. Otsus Eesti täisliikmelisuse kohta selgub hiljemalt selle aasta lõpuks. 

Eesti ja CERN-i kõrgetasemeline kohtumine toimus 21. augustil Tartus CERN-i arvutusliku suvekooli avamisel. CERN-i üks hinnatumaid suvekoole toob kokku üliõpilasi, teadlasi ja insenere üle maailma, et käsitleda uuemaid arengusuundi arvutusliku füüsika, tarkvaraarenduse ning andmetehnoloogia vallas. Tänavu toimub suvekool esimest korda Eestis.