Heido Trofimov kaitseb doktoritööd „Polluted clouds at air pollution hot spots help to better understand anthropogenic impacts on Earth’s climate“

25. augustil kell 14.00 kaitseb Heido Trofimov füüsika erialal doktoritööd Polluted clouds at air pollution hot spots help to better understand anthropogenic impacts on Earth’s climate („Tööstusheitmetest tugevalt saastunud pilved aitavad mõista inimtegevuse kliimamõju“).

Juhendajad:
kaasprofessor Velle Toll, Tartu Ülikool
kaasprofessor Piia Post, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Risto Makkonen, Finnish Meteorological Institute (Soome)

Kokkuvõte

Inimtekkelised õhusaasteosakesed jahutavad Maa kliimat ja kompenseerivad osa kasvuhoonegaaside soojendavast kliimamõjust. Õhusaasteosakeste jahutava kliimamõju täpne ulatus on ebaselge, kusjuures määramatus võrreldes kasvuhoonegaaside soojendava efektiga palju suurem. Kõige ebaselgem on seejuures õhusaasteosakeste mõju pilvedele. Pilved ja sademed tekivad Maa atmosfääris tänu sellele, et õhku on pihustunud tahkeid või vedelaid väikeseid osakesi, mille ümber veeaur kondenseerub. Inimtekkelise õhusaaste tõttu on atmosfääris selliseid väikeseid osakesi rohkem, ning see põhjustab muutusi pilvede omadustes. Antud töös võrdleme isoleeritud saasteallikate heitmetest tugevalt saastunud pilvede omadusi kõrvalasuvate saastumata pilvedega. Täpsustame inimtekkeliste õhusaasteosakeste kliimamõju ulatust, analüüsides kui sagedasti ja millistes ilmaoludes on inimtekkelistel õhusaasteosakestel tugev mõju pilvede omadustele. Näitame, et vastupidi kliimamudelites kasutatud eeldusele, saasteosakeste mõjul pilvede keskmine paksus ei kasva. See tulemus viitab, et õhusaasteosakeste jahutav mõju ei ole nii tugev nagu seni on arvatud. Doktoritöö tulemused aitavad luua usaldusväärsemaid tuleviku kliima projektsioone.

#teadus #ühiskonnale

Maido Merisalu kaitseb doktoritööd „Nanostructured Coatings for Car and Aerospace Industries“

8. detsembril kell 16.15 kaitseb Maido Merisalu doktoritööd „Nanostructured Coatings for Car and Aerospace Industries“.
#teadus
Loodusfoto (T.Müürsepp)

Kliimateadlane Velle Toll: Eesti võib magada maha viimasegi šansi, kuidas kuumeneval maakeral ellu jääda

#teadus
Üksik puu

Järelvaadatav: "Loodusteadlased kestlikust arengust: mis värvi on tulevik?"