Autor:
Pixabay

Kaks Tartu Ülikooli teadlast valiti teaduste akadeemia Arktika ja Venemaa uuringute uurija-professoriteks

Eesti Teaduste Akadeemia juhatus kinnitas 2023.–2024. aasta Venemaa uurija-professoriks Johan Skytte poliitikauuringute instituudi regionaalsete poliitikauuringute professori Andrey Makarychevi. Arktika uuringute uurija-professorina alustab füüsika instituudi keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen.

Andrey Makarychevi töörühm süveneb kujunemisjärgus olevasse arutellu tulevaste muutuste üle Venemaa uuringute vallas.

Image
Makarychev

Vajaduse muutuste järele on vallandanud Venemaa agressioon Ukraina vastu. Sõda on näidanud, et Venemaa arusaam peamistest poliitilistest mõistetest erineb tõsiselt nende mõistete tähendusest Lääne demokraatlikus ühiskonnas. Selline tähendusnihe tingib vajaduse mõelda traditsioonilistest eeldustest ja poliitilise analüüsi kategooriatest kaugemale. Uuringu keskne väljund on sobiv analüütiline raamistik Venemaal toimuvate protsesside lahtimõtestamiseks praeguse sõja ajal ja järel.

Heikki Junnineni töörühma eesmärk on teha selgeks atmosfääri aerosooliosakeste tekkeprotsessid ja keemiline eripära Arktikas ning võrrelda tulemusi keskmistel laiuskraadidel tehtud vaatlustega. Teine siht on määrata Arktikas aerosoolselt levivad seeneliigid, täiustada aerosooliproovide kogumise metoodikat ja alustada pikaajalisi aerosoolide mõõtmisi Arktikas.

Image
Heikki Junninen

Arktika uuringute vallas valis akadeemia teisegi uurija-professori, Eesti Maaülikooli professori Lauri Laanisto, kes alustas juba möödunud aastal arktilises taimkattes toimuvate pikaajaliste muutuste analüüsi.

Koostöös Välisministeeriumiga korraldatud konkurssidel osales 12 teadlast koos uurimisrühmadega. Laiapõhjalise hindamiskomisjoni soovituse alusel valis akadeemia juhatus välja kandidaadid, kellele tehakse ettepanek asuda uurija-professoriks ja luua oma ülikoolis uurija-professuur.

Välisministeeriumi rahastatud sihttoetuste eesmärk on toetada Eesti teadlaste osalemist Arktika uuringutes, kasvatada Eesti teadlaste Arktika ja Venemaa tundmist, võimekust osaleda olulistes kõrgetasemelistes rahvusvahelistes teadusuuringutes ning selgitada Arktika ja Venemaaga seonduvate probleemide olemust ning võimalikke lahendusi Eesti ühiskonnale.

Ühe Arktika uurija-professuuri toetus on 60 000 eurot, millest vähemalt 2/3 ulatuses kaetakse uurimisrühma ülesehitamisega seotud kulusid (sh tööjõukulud). Venemaa uuringute uurija-professuuri toetus on 45 000 eurot, millest vähemalt 50% ulatuses kaetakse uurimisrühma ülesehitamisega seotud kulusid.

Rohkem infot leiab teaduste akadeemia veebilehelt.

Joonas Merisalu kaitseb doktoritööd „Resistive switching in memristor structures with multilayer dielectrics“

27. augustil kell 13.15 kaitseb Joonas Merisalu füüsikalise infotehnoloogia erialal doktoritööd „Resistive switching in memristor structures with multilayer dielectrics“.
FMNT&NIMS-2024

FM&NT-NIBS 2024 toimub Physicumis ja V-Spa konverentsikeskuses Tartus 6.-9.10.2024.

Free laser beam image, public domain technology CC0 photo.

Põhja- ja Baltimaade femtokeemia konverents 2024