Ülikool investeerib sel aastal üle poole miljoni euro 16-sse eksperimentaalarenduse projekti

Eksperimentaalarenduse toetuse eesmärk on teadusprojekti lõpus sõnastatud rakendusliku idee katsetamine ja edasiarendamine, et see jõuaks ühiskonna käsutusse. Tänavu esitati kokku 40 eksperimentaalarenduse toetuse taotlust kogusummas 1,26 miljonit eurot.

„Oli rõõmustav näha, et sel aastal oli väga palju uusi teemasid ja valdkondi, kus teadlased näevad ühiskondlikke rakendusvõimalusi. Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on eksperimentaalarenduse toetus eriti populaarne ja nii oli sealt sel aastal lausa 24 taotlust. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna taotluste seas on ka enim ärilise potentsiaaliga ideid. Humanitaarteaduste ja kunstide ning ning sotsiaalteaduste valdkonna projektide juures paistsid silma aga just suure sotsiaalse mõjuga taotlused,“ kommenteeris selleaastast taotlusvooru arendusprorektor Erik Puura.

„Me otsustasime toetada 16 projekti, kuid kinnitan, et ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus tegeleb kõikide taotlejatega edasi, et leida ideedele lisaraha või võimalikke arenduspartnereid,“ lisas Puura.

Toetuse said alljärgnevad projektid.

  • Margit Sutrop „Väärtusmängude edasiarendamine virtuaalkeskkonnas kasutamiseks“, 40 762 eurot
  • Janar Paeglis „Pärimuspillide sämplite salvestamine ning sämplipanga loomine“, 29 000 eurot
  • Kati Orru „Interaktiivne vahend kriisihaavatavuse hindamiseks“, 32 791 eurot
  • Olga Burdakova „Arvutisüsteem kakskeelsete laste suulises ja kirjalikus kõnes tehtavate vigade analüüsiks ja soovituste koostamiseks kõne arendamise, propedeutika ja korrektsiooni eesmärgil“, 23 276 eurot
  • Mihkel Solvak „Kõrgkooli õpilase mobiilsuskompass“, 18 218 eurot
  • Gerly Tamm „Sotsiaalärevuse tagasilangust ennustava ja ennetava eksperimentaalse mõõtevahendi väljatöötamine“, 22 619 eurot
  • Jelena Štšepetova „Uudne kompleksne toidulisand maovähendusoperatsiooni patsientidele“, 50 000 eurot
  • Epp Sepp „Uudsed probiootilised nahatooted“, 24 000 eurot
  • Jarek Mäestu „Rakendus treeningute juhtimiseks, treeningandmete integreeritud kogumiseks ja analüüsiks“, 22 000 eurot
  • Indrek Jõgi „Koroonalahendusel põhineva aerosoole eemaldava ja õhuvoogu tekitava õhupuhasti arendamine ventilatsioonisüsteemide jaoks“, 36 000 eurot
  • Kaido Kurrikoff „Pepfect platvormi arendus mRNA terapeutikumides kasutamiseks“, 26 630 eurot
  • Juhan Sedman „DNA ja RNA metabolismi ensüümide suuremahulise produtseerimise katseplatvorm“, 30 500 eurot
  • Nadežda Kongi „Tõhusad sorbendid CO2 elektrokeemiliseks püüdmiseks õhust“, 48 000 eurot
  • Mikk Espenberg „Laborist täismõõtmelise süsteemini: lämmastikreostuse puhastamise tõhustamine bioelektrokeemiliselt mõjutatud mikroobidega“, 42 000 eurot
  • Veronika Zadin „Emissioonivoolude tarkvara GETELEC arendusuuringud“, 45 000 eurot
  • Ivar Zekker „Seenetüvede (sh hallitusseened) isoleerimine ja kasvatamine laboritingimustel geoloogilisse kangasse raskemetallide väärindamiseks reoveesettest“, 25 000 eurot

Eksperimentaalarenduse toetus võimaldab arendustöö riske maandada nii riiklike kui ka erarahastajate jaoks ning kiirendab lahenduste jõudmist majandusse ja ühiskonna käsutusse.

Ülikool andis eksperimentaalarenduse grandid esimest korda välja 2019. aastal, tookord katsevooruna ainult loodus- ja täppisteaduste valdkonna teadlastele. Viimased kolm aastat on eksperimentaalarenduse grantidele saanud kandideerida kõigi valdkondade teadlased.

Eksperimentaalarenduse fondi rahastatakse ülikooli arengufondist. Lisaks toetab loodus- ja täppisteaduste valdkond igal aastal oma valdkonna projekte eraldi rahasummadega.

Lisateave:
Erik Puura
arendusprorektor
erik.puura@ut.ee

#ettevõtlus #koostöö
Maarjavälja karjääripäev
#ettevõtlus
RFID_seade

Ettevõtluskoostöö

#ettevõtlus #instituudist #koostöö #õppimine #valdkonnast #
Maarjavälja karjääripäev

Maarjavälja karjääripäev 2022