Euroopa kuumalaine võib kesta augustini

Viimase nädala leitsak purustas mitmel pool põhjapoolkeral nii piirkondlikke kui ka riikide kuumarekordeid. Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessori Velle Tolli sõnul oli see ootuspärane ja Euroopa kuumalaine haripunkt pole veel kätte jõudnud, kirjutatakse Novaatoris.

„Kliimateadlastele siin küll mingit üllatust pole. Teaduslikud tõendid on näidanud, et ekstreemumid sagenevad ja tugevnevad, kuumalainetega on samamoodi. Energia on kliimasüsteemis akumuleerunud,“ nentis Toll saates „Uudis+“. Lisaks praeguste kuumalainete juurpõhjuseks olevale inimtekkelisele kliimasoojenemisele aitab temperatuuri kergitada El Nino. Nähtuse mõjul kiirgub atmosfääri varasemate aastate jooksul Vaikse ookeani süvakihtidesse talletunud soojus.

Kaasprofessor rõhutas, et kuumalainetes pole ajalooliselt midagi ebatavalist. Küll on seda praeguste kuumade ilmade geograafiline ulatus. „Praegune kuumus on harukordne selle poolest, et nii Ameerikas, Aafrikas, Euroopas ja Aasias on tugevad kuumalained kui ka planeet Maa atmosfäär tervikuna on rekordiliselt soe. See on võimalik ainult inimtekkelise kliimasoojenemise tõttu,“ sõnas Toll.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni varasema analüüsi kohaselt pole olnud nii sooja juunit regulaarsete ilmavaatluste algusest alates. Esialgsete andmete põhjal sai öelda sama juuli esimese nädala kohta. Sel pühapäeval tõusis aga mõnel pool USA-s ja Hiinas temperatuur üle 50 °C.

Samuti kinnitas WMO hiljuti, et möödunud aasta augustis mõõdeti Sitsiilias tõesti Mandri-Euroopa uus soojarekord – 48,8 °C. Kuna aga sellel nädalal tõotab kerkida temperatuur Lõuna-Euroopas mitmel päeval üle 48 °C, võib vastne rekord organisatsiooni hinnangul puruneda juba õige pea. „Praegu oleme alles (selle kuumalaine) haripunkti jõudmas. Euroopas prognoositakse, et vähemalt augustini see tugev kuumus kestab,“ kinnitas Toll.

El Nino võib tõsta tema sõnul planeedi keskmist õhutemperatuuri veel mõne aasta, võib-olla isegi neli. „Ta juba avaldab mõju, kuid see akumuleerub, järgnevatel aastatel on seda rekordilist kuumust veel ja veel oodata,“ viitas kaasprofessor. Seeläbi võib ületada planeedi keskmine temperatuur tööstusrevolutsioonieelset temperatuuri 1,5 kraadi võrra juba lähiaastatel. Riikide kliimakõnelustel nähti seda kokkuleppelise piirina, mille ületamise vältimiseks lubati üheskoos pingutada.

Selle aasta kuum suvi võib kergitada Tolli hinnangul ka Euroopas registreeritud liigsurmade arvu. „On väga tõenäoline, et liigsuremuse number – 60 000 – võib sel aastal sarnane tulla kui möödunud aastal. Selle täpsem mõju on näha, kui kuumalaine läbi on,“ viitas Toll.

Järjest uutele temperatuurirekorditele vaatamata kinnitas kaasprofessor, et riiklikest kliimapoliitikatest on juba kasu olnud. „Me oleme juba kõige hullemaid stsenaariume, 5–6-kraadist soojenemist sajandi lõpuks suutnud vältida. Heitkoguste vähendamine on üha olulisem, sest kliimasoojenemise järkudes selle mõjud kasvavad hüppeliselt,“ lisas Toll.

Küll aga tuleks Eestis pöörata heitkoguste vähendamise kõrval rohkem tähelepanu kliimamuutustega kohanemisele. „Peame kohanema ettevaatavalt ja võtma planeeringutes arvesse kliimat, mis meid paarikümne aasta pärast ees ootab, mitte siis, kui muutused on kohal,“ sõnas kaasprofessor. Muu hulgas aitaks sellele kaasa muutusi kergemini hoomata aitava kliimateenuse loomine, mida on tehtud juba mitmetes lääneriikides.

Purunevad rekordid

• Pühapäeval tõusis USA-s Californias Surmaorus temperatuur 53,9 °C-ni. Võrdlusena on maailma kõigi aegade usaldusväärselt mõõdetud temperatuurirekord 56,7 °C.
• Hiinas Xinjiangi provintsis küündis pühapäeval temperatuur 52,2 °C-ni. Kui mõõtmine kinnitust leiab, purunes sellega Hiina varasem temperatuurirekord.
• Hispaania lõunaosas tõusis õhutemperatuur esmaspäeval 46 °C-ni ja sama kõrgele võib see küündida lähipäevadel ka mitmel pool Itaalias. Euroopa Kosmoseagentuuri ennustuste kohaselt võib tõusta temperatuur Sitsiilias ja Sardiinias 48 °C-ni.

Vaata ka ERRist „Kliimateadlane soojarekorditest: järgmistel aastatel on veel kuumem ilm“.