Gravitatsioon tõmbab teadlasi Tartusse

19.–22. juunil korraldab Tartu Ülikooli füüsika instituut rahvusvahelise konverentsi „Gravitatsiooni geomeetrilised alused 2023“, kus füüsikateoreetikud, kosmoloogid ja matemaatikud arutavad, milliseid lahendusi võivad nüüdisaja alusfüüsika probleemidele pakkuda aegruumi süvastruktuuri kirjeldamisel seni vähekasutatud võimalused.

 „Viimasest kuuest Nobeli füüsikapreemiast kolm on välja antud gravitatsiooniga seotud teemadel. See näitab, et mõõtmisinstrumentide täpsus on viimaks arenenud tasemeni, kus Einsteini üldrelatiivusteooria suured ennustused, nagu gravitatsioonilained, universumi areng ning mustad augud, on võimalik võtta täppisvaatluste objektiks. Samas tuleb kosmosest tervikliku pildi kokkupanekuks eeldada, et valdavateks ilmaruumi täitvateks ollusteks on mõistatuslikud tumeaine ja tumeenergia, ning siin ei ole kõik teoreetilised ja vaatluslikud „pusletükid“ omavahel kaugeltki ideaalses kooskõlas. Suur pilt universumist kergelt logiseb ja teadlastele pakuvad järjest enam huvi eri võimalused Einsteinist edasi minna,“ selgitab konverentsi tagamaid füüsika instituudi teoreetilise füüsika labori juhataja Laur Järv.

TÜ füüsikute eestvedamisel toimuv gravitatsioonifoorum toimub seitsmendat aastat. Järeldoktor Alejandro Jiménez Cano sõnul on Tartust aja jooksul kujunenud selle uurimisvaldkonna teed rajav keskus, kus arenevad teoreetilised ideed ja uudsed lähenemisviisid. Kui Einstein kirjeldas gravitatsiooni aegruumi kõverusena, siis seni vähem läbitöötatud alternatiiv on kasutada teisi geomeetrilisi suuruseid nagu vääne ja mittemeetrilisus.

Huvilised, keda paeluvad kosmosega seotud suured küsimused, saavad oma uudishimu rahuldada konverentsi avalikul loengul teisipäeval, 20. juunil algusega kell 18.15 Tartu vanas tähetornis. Londoni King's Kolledži professor ja Euroopa Füüsika Seltsi valitud president Mairi Sakellariadou peab inglise keeles ettekande „Varase universumi kosmoloogia“.

Lisainfot leiab konverentsi kodulehelt.