In memoriam Ruth Lias

On lõppenud füüsiku ja tõlkija, emeriitdotsent Ruth Liase pikk ja töörohke elutee. Sündinud Tartus 26. juulil 1926, sattus ta sõjakeerises koos vanematega Venemaale Saraatovi oblastisse Hvalõnski linna, kus elas 1941-44. Tagasi Eestis, lõpetas ta Tartu 2. Keskkooli 1946 ja õppis 1946-51 Tartu Riiklikus Ülikoolis füüsikat. Tema diplomitööd juhendas Aksel Kipper, teemaks „Neutriinovälja kvantiseerimine“. Järgnes aspirantuur, juhendajaks Harald Keres, mille lõpul 1954 kaitses ta kandidaaditöö „Gravitatsioonivälja kvantiseerimine mittelineaarses lähenduses ja elektronide liikumine kvantiseeritud mittelineaarses gravitatsiooniväljas“. Ülikooliõpingute lõpuaastal, 1950-51, oli ta ühtlasi Tartu Kohaliku Tööstuse Tehnikumi füüsikaõpetaja. Pärast kandidaadikraadi omandamist algas Liase pikk teenistus ülikooli teoreetilise füüsika kateedris, mis kestis kuni ta pensioneerumiseni 1981. Selle aja jooksul õpetas ta üliõpilastele mitmeid kvantteooriatega seotud kursusi nagu kvantmehaanika, kvantelektrodünaamika, rühmateooria, aga ka üldisemat matemaatilise füüsika meetodite kursust. Kvantteooria kursuste toeks valmis ka mitu rotaprindi väljaannet: Kvantmehaanika (1966), Kvantmehaanika ülesannete kogu (1966), Kvantelektrodünaamika (1970) ja neljaosaline Rühmateooria füüsikutele (I osa 1972, II ja III osa 1976, IV osa - Lorentzi rühm 1978).

Lisaks üliõpilaste õpetamisele oli Ruth Liasel soov täppisteaduslikku teadmist ka laiemalt tutvustada. Ta hakkas tõlkima sobivaid raamatuid õige mitmest keelest: „Üheksas kümnendkoht“ [uutest avastustest keemias] (vene keelest 1965), „Vaade kõrgelt“ [autor Isaac Asimov], (inglise keelest 1970), „Taifuunikütid“ (prantsuse keelest 1978), „Retk füüsikasse“ (saksa keelest 1984). Hiljem on ta vahendanud teadusfilosoofiasse kuuluvaid teoseid: Thomas Kuhn, „Teadusrevolutsioonide struktuur“ (2003), Erwin Schrödinger „Mis on elu?“ (2015), aga ka sellised üldisemat filosoofilist pilti pakkuvaid raamatuid nagu José Ortega y Gasset „Masside mäss“ (2002) ja Mahatma Gandhi „Mõtteid ja vaateid“ (2015).

Pensioneerunult pühendus Ruth Lias täielikult tõlketööle, eriti just hispano-ameerika kultuuri vahendamisele. Eelnev prantsuse keele oskus, hiilgav mälu, aga ka tekkinud võimalus ajaliselt pühenduda, toetasid tema edenemist Tartus elava peruulase Ricardo Mateo keelerühmas. Juba varem hispaania keelt õppinud Hanno Ohvril meenutab, et doña Ruth oli rühma kõige vanem, aga kahtlemata kõige võimekam õpilane. Hiljem kujunesid Ricardo Mateost ja tema abikaasast (Sirje Krikk de Mateo) Ruth Liase lähedased sõbrad ja toetajad.

Ruth Lias on hispaania keelest eestindanud rohkem kui paarkümmend raamatut, autoriteks sellised maailmakirjanduse korüfeed nagu Gabriel Garcia Márques, Miguel de Unamuno, Jorge Luis Borges ja Isabel Allende. Omapärased on rahvaloominguline „Peruu pärimused“ ning kitšee maiade raamat „Popol Vuh“. Tõlgete nimekirjas on ka Emil Tode raamatu „Piiririik“ tõlge eesti keelest hispaania keelde.

Kahjuks on kogu seda mitmekesist tööd ühiskonnas vähe märgatud. Ainukese aukirjana tõuseb esile Eesti Füüsika Seltsi tunnustus „teoreetilise füüsika õpetamise suure töö eest Tartu Ülikoolis ning mahuka panuse eest Eesti kultuurivaramusse agara tõlkijana“ (15. veebruaril 2002).  

Image