Õpilasuurimustöö raames mõõdeti füüsika instituudis süsihappegaasi õhusisaldust

Tartu Ülikooli füüsika instituuti külastas Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Anet Ojakivi, kes mõõdab oma õpilasuurimustöö raames CO₂ õhusisaldust avalikes kohtades. CO₂ õhusisalduse mõõtmine on vajalik, kuna võimaldab hinnata ventilatsiooni tõhusust ja seeläbi nakatumisriski õhuteel levivatesse haigustesse. Füüsika instituudis on uurimustöö kaasjuhendajateks Kaisa Aab ja Maido Merisalu. Uurimustöö läbiviimiseks kasutab õpilane Tartu Ülikooli hargettevõtte poolt testitavat pooljuhil põhinevat CO₂ andurit, mis jõuab peagi müügiküpseks.

Füüsika instituudis mõõdeti CO₂ õhusisaldust fuajees, tualetis, tudengite ruumis, raamatukogus, ülipõnevas prof. Jaak Kikase loengus ning liftis. Üldiselt on füüsika instituudis tegu väga hea ventilatsiooniga ning ainsaks potentsiaalselt probleemseks asukohaks osutus lift. Viimase puhul uuriti seejärel detailsemalt CO₂ sisalduse muutust õhus, kui liftis sõitis erinev arv inimesi 1. korruselt 4. korrusele. Mõõtmistest selgus, et kui liftis on 1-2 inimest, siis jääb CO₂ õhusisaldus sarnaseks hästi ventileeritud ruumide omale, mis on 450-500 ppm. Kui liftis oli korraga 4 inimest, siis tõusis CO₂ õhusisaldus kiiresti 1000 ppm-ni. Selline CO₂ kogus mõjutab juba inimeste enesetunnet ja viitab oluliselt suuremale nakatumise riskile pandeemia ajal. Leevendava asjaoluna viibitakse liftis vaid lühikesel ajavahemikul. Lisaks langes CO₂ sisaldus liftis uste avamise järel kiiresti 450 ppm tasemele. Kõrgemat CO₂ õhusisaldust arvestades võiks järgmiste puhangute ajal piirata liftis samaaegselt sõitjate arvu 1-2 inimeseni.

Image

Lisaks CO₂ mõõtmisele külastas õpilane ka keskkonnafüüsika laborit, kus prof. Heiki Junninen tutvustas antud valdkonnas füüsika instituudis läbiviidavat tippteadust. Muuhulgas tuli jutuks ka see, kuidas testitakse erinevate seadete võimekust aerosoolide eemaldamiseks õhust ning kuidas testitakse kaitsemaske. Seoses eelnevalt läbiviidud mõõtmistega pööras prof. Heiki Junninen tähelepanu asjaolule, et lisaks CO₂ õhusisaldusele tuleb nakatumise riski hindamisel arvestada ka seda, kas inimesed on ruumis maskiga või ilma. Nimelt ei mõjuta maski kandmine ilmselt ruumi CO₂ õhusisaldust, kuid väljahingatava aerosooli sisaldus õhus jääb oluliselt väiksemaks. See omakorda tähendab madalamat nakatumisriski, kui inimesed on kohusetundlikud ning kannavad haiguspuhangute ajal maske.