TÜ füüsika instituudi nõukogu kinnitas uue struktuuri, et paremini vastata globaalsete muutuste tõenduspõhistele väljakutsetele
Eelmisel nädalal (7.veebruaril 2024) kinnitas füüsika instituudi nõukogu struktuurimuudatused, et kahe laboratooriumi töö fookused ja tegevuste prioriteedid kajastuksid paremini nende nimedes, mis omakorda oleksid paremas vastavuses globaalsete muutuste väljakutsetega.
Senine atmosfäärifüüsika labor jätkab edaspidi tegevust kliimauuringute keskuse (ingl Centre for Climate Research) nime all ja senine keskkonnafüüsika labor jätkab edaspidi atmosfääri- ja keskkonnateaduste labori (ingl Laboratory of Atmospheric and Environmental Sciences) nime all.
Ühtlasi otsustas nõukogu, et instituut läheb edasi lihtsama üheastmelise struktuuriga, mis koosneb laboritest. Senine kaheastmeline struktuur, kus laborite kohal olid osakonnad, kaotati. Kaheastmeline struktuur pärines Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudi ja TÜ füüsikaosakonna liitumise ajast viisteist aastat tagasi.
„Meil oli instituudis võimalus viieaastase perioodi vältel testida, kuidas töötab vahetu ja lihtne struktuur, kus instituut koosneb laboritest või siis nendega samadel alustel töötavatest keskustest ja üsna ühene nõukogu otsus oli, et vahe juhtimisastet osakondade või õppetoolide näol ei ole enam tarvis, seega on nüüd meil instituudi siseselt ainult üks tase ehk laborid, töörühmad ja keskused. Atmosfäärifüüsika labori nimi muudeti kliimauuringute keskuseks ja keskkonnafüüsika labor atmosfääri- ja keskkonnateaduste laboriks.“
Äsja moodustatud kliimauuringute keskuse peamisemad tegevusfookused on teadus- ning õppetöö edendamine atmosfääri- ja kliimateadustes, eesmärgiga anda teaduspõhist sisendit kliima- ning keskkonnapoliitika kujundamiseks ja elluviimiseks. Olulisemaks tegevuseks on uurida inimtegevuse mõju Maa kliimale ja kliimamuutuste uurimine Läänemere piirkonnas. Koostööd tehakse ning koostöö soove oodatakse ilma- ja kliimaandmeid vajavate asutuste ning ettevõtetega, samuti õpetatakse põhiaineid atmosfääri- ja kliimateadustes.
Kliimauuringute keskuse juht on kliimateaduste professor Piia Post. Kellel on täpsem huvi tema teadustegevuse vastu on lahkesti oodatud kuulama professor Piia Posti inauguratsiooni loengut Tartu Ülikooli aulas neljapäeval, 15. veebruaril kell 16.15.
„Meie viimase aja tegevused on olnud ülikooli eri instituutide teadlastega koos kliima hüvanguks toimetamine. Kas näiteks Eestile uute kliimaprojektsioonide loomisel LIFE SIP projektis AdaptEST „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ või siis EMP rahastatud „Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks“ kliimateadlikkuse tõstmine.“
„Eesti ühiskonna kliimateadlikkuse kasvatamine on oluline tegevusfookus. Eesti kindlasti vajab kliima teadusuuringuid koondavat keskust ja siin pean ma silmas tõesti neid uuringuid, kus kliimat uuritakse, mitte vaid selle mõju muudele elusfääridele.“
Atmosfääri- ja keskkonnateaduste labori juht on keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen. Labor jätkab teadussuundadena atmosfääri ja aerosoolide füüsikaliste-keemiliste omaduste uurimisega, tuumaspektroskoopiaga ja uue suunana siseõhu-uuringutega. Õppetöös on fookuses atmosfääri- keskkonna- ja kliimateadused, aerosooliteadused, praktilised atmosfääri ja aerosooli mõõtmistehnoloogiad nii välitöödel kui ka laboris.
„See, et meie labori nimetusse lisandus sõna „atmosfääri“ on samm õiges suunas ja peegeldab adekvaatsemalt globaalsete muutuste uuringute areaali. Peamisemad kliimamuutuste protsessid toimuvad ju atmosfääris. Tänaste füüsikauuringute igapäevane tegevus seisneb nii suure globaalse pildi mõtestamises, kui arusaamises, mis toimub molekulaarsel tasemel. Selleks, et mõista tänapäevaseid globaalseid keskkonnamuutusi on vaja samuti hästi aru saada sellest, mis toimub atmosfääri osakestega väga mikroskoopilisel tasandil.“
Atmosfääri ja keskkonnateaduste labor opereerib kolme 24/7 töötavat atmosfääri mõõtejaama:
- Järvselja ürgmetsa serval asuv SMAER jaam, kus mõõdetakse meteoroloogilisi parameetreid, aeroioonide suurusjaotust 0,5-40nm, aerosooliosakeste suurusjaotust 1nm – 10mm, ioniseriva kiirguse taset, atmosfääri elektrivälja maapinna ja ionosfääri või pilvede vahel, , kogutakse bioaerosooli proove ja massispektromeetriga mõõdetakse lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Koostöös Maaülikooliga mõõdetakse lisand- ja kasvuhoonegaase ja nende voogusid, koostöös Soome meteoroloogia instituudiga piirkihi kõrgust ja radooni tütarnukliidide sisaldust aerosoolis.
- Tartu Physicumi katusel asuv mõõtejaam, kus mõõdetakse meteoroloogilisi parameetreid, aeroioonide ja aerosooliosakeste suurusjaotust, aerosoolide massi reaalajas.
- Tahkuse mõõtejaam Pärnumaal, mis on Eesti vanim töös olev kompleksuuringuid teostav mõõtejaam. Seal mõõdetakse meteoroloogilisi parameetreid, aeroioonide suurusjaotust 0,5-40nm, aerosooliosakeste suurusjaotust 3nm – 10mm, lisand- ja kasvuhoonegaase.
Päevakajaliselt on küllap oluline, et FI atmosfääri- ja keskkonnateaduste labor osaleb aerosoolide mõõtmistega üle-euroopalises taime- ja kahjurimürkide levikut määravas teadusuuringus ja lõi kaasa rahvusvahelises uurimiseksperimendis, millega mõõdeti NordStream torujuhtme metaani heite levikut pärast tema sabotaaži akti.
Professor Heikki Junninen on ühtlasi valitud perioodil 2023 – 2024, Eesti Teaduste Akadeemia arktika uuringute uurija-professoriks.
