In memoriam Märt Aints

09.08.1944-27.04.2022

Lahkunud on Eesti füüsik vanemteadur Märt Aints, keda jäävad tänulikult mäletama kolleegid ja õpilased.

Märt Aints sündis 9. augustil 1944. aastal toonases Leningradis. Ta lõpetas 1962. aastal Tartu 5. Keskkooli (praegune Tartu Tamme gümnaasium). Kooliajal tekkinud teadushuvi  ja edukas esinemine vabariiklikel olümpiaadidel päädis astumisega samal aastal Tartu Riiklikku Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, mille ta lõpetas 1970. aastal füüsik-elektrooniku erialal.

Märt Aints oli praeguse Plasmafüüsika labori rajaja Kalju Kudu esimeste õpilaste seas ja kuulus 1960. aastate lõpul uue labori nullist üles ehitajate hulka. Uue labori loomine toonaste võimaluste juures tähendas aastatepikkust tähelepanu jagamist paljude füüsikaväliste asjadega. Oma teadustööd alustas ta kõrgsagedusliku gaaslahenduse uuringutega esialgu TRÜ üldfüüsika kateedri vanemlaborandina ja seejärel vaneminsenerina TRÜ aeroelektri laboratooriumi koosseisus. Ajavahemikus 1977-1993 oli ta aeroelektri laboratooriumi gaaslahenduse sektori juhataja, olles samal ajal mitmete lepinguliste rakendusuuringute vastutav täitja. Oma rahuliku ja tasakaaluka iseloomuga täitis ta olulist rolli ka kujuneva labori töökollektiivi loomisel. Tema 1988. aastal kaitstud kandidaadi (vastab tänasele PhD-le) väitekirjas „Üheelektroodse kõrgsageduslahenduse formeerumine segapingel“ lõi ta seda tüüpi gaaslahenduse elektrotehnilise mudeli.

Tema teadustöö jätkus erinevate gaaslahenduse vormide uuringutena atmosfäärilähedastel rõhkudel ja hõlmas nii süvenemist lahenduse tekkemehhanismidesse, kui ka uuringutulemuste rakendamist näiteks pikselöögi ennustamisel ja saastegaaside detekteerimisel. Koos norra teadlase akadeemik Svein Sigmondiga lõi ta Põhjamere nafta puurtornide jaoks üliolulise äikesedektori. Selline lai ampluaa fundamentaalse ja rakendusliku suuna vahel oli talle iseloomulik ka hilisemates uuringutes, mille olulisemad suunad on olnud elektrilise läbilöögi parameetrite uurimine ning laserindutseeritud plasma spektroskoopia ja rakendusteks miniatuurse osonaatori prototüübi loomine, leping Samsungiga plasmatelerite arendamiseks ning põlevkivi kvaliteedi määramine. Märt Aints publitseeris kokku üle 50 teadustöö ja sai ühe autoritunnistuse. Tänu teadlaskarjääri alguses saadud administratiivkogemustele juhtis ta juba nõukogude ajastu lõpust mitmeid lepinguid ja projekte ning panustas rahvusvaheliste konverentside korraldamisse.

Märt Aintsi võime näha üheaegselt detaile ja üldpilti koos väga hea analüüsivõime ja füüsikalise intuitsiooniga tegid ta hinnatuks kaastöötajaks nii oma laboris, kui ka välismaiste koostööpartnerite juures. Tema poolt konstrueeritud originaalsed katseseadmed koos vastava mõõtemetoodikaga on aluseks keskkonnasõbralikemate kõrgepingeseadmete arendamisel ja nende seadmete rakendamisvaldkond ei ole sellega ammendunud. Ta töötas välja arvutusmudeli, mis võimaldab kaevandatava toorme, nt põlevkivi, kvaliteedikontrolli. Tema avar teadmiste pagas elektrinähtustest kandus edasi ka paljudele üliõpilastele keda ta elektripraktikumides juhendas ja seadis kõrged standardid järgnevatele üliõpilaste juhendajatele. Oma pikaajalise panuse eest füüsika instituudi teadus- ja õppetöösse pälvis Märt Aints Tartu Ülikooli väikese medali (2009) ja aumärgi (2018).

Leinavad kolleegid Tartu Ülikooli füüsika instituudist.